Eelarve (0)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Fiskaalpoliitika

Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad

Majandus

23

docx

Rahanduse arvestus

Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5

Rahanduse alused

28

docx

Raha loomise protsess

huvitav ja mõjutab riigieelarve olukord. Valitsuse huvi täiendava rahapakkumise vastu tuleneb veel ka teisest põhjusest –kiirenev täiendav rahapakkumine toob reeglina kaasa inflatsiooni suurenemise, mis omakorda vähendab riigivõla reaalväärtust. See tähendab, et kõrge inflatsiooni tingimustes on valitsusel lihtsam täita oma võla kohustusi, kuna raha väärtus langeb koos inflatsiooniga. Mingi perioodi võib eelarve defitsiidi katmise lisa emissiooniga majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis vähendab see usaldust nii keskpangale kui ka inflatsioonis raha väärtuse vähenemine raha vastu. Usalduse kadumine raha vastu tekitab ebastabiilsuse, mis paratamatult kandub üle majandusele. Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määrab ära riikidevahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted. Rahapoliitikat mõjutavad demokraatlikus

Rahanduse alused

29

doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

välja kaks staadiumi: kaubanduse ja tarbimise maksustamise dominandi staadiumid. (Ahmad, Stern 1989: lk. 1014-1015). Kaheksakümnendatel tehtud ulatuslikus uurimuses 86 maa maksusüsteemide kohta tõdeti, et korrelatsioonid maksusüsteemide ja teiste majandusnäitajate vahel on nõrgad. Täheldati vaid nõrka korrelatsiooni isiku tulumaksu osakaalu ja SKP/per capita vahel. Samuti osutus, et uuritud 86 maas oli ettevõtte tulumaksu osakaal eelarve tuludes veidi suurem kui isiku tulumaksu oma (Tanzi 1987: lk. 103-141). Siirdeperioodi algul oli Eesti unikaalses situatsioonis ­ paljud majanduspoliitilised instrumendid, s. h. maksusüsteem, sisuliselt puudusid. Ideaalis oleks see tähendanud tühjale kohale kaasaja majandusteooria seisukohtadest lähtuva süsteemi kohest ülesehitamist. Kahjuks puudusid sel perioodil siirderiikides, s.h. ka Eestis, vastavad

Finantsjuhtimine

13

pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi

Rahanduse alused

14

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus ­ valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss ­ riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus ­ riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra.

Rahanduse alused

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

ülesanded; mängureeglid on kõik paigas; hierarhiline juhtimine; individuaalne vastutus. Arendusorganisatsioon: arenev, muutuv, pidevalt õppiv organisatsioon; osa reegleid kujuneb töö käigus; projektiorganisatsioon; meeskonnatöö ­ meeskonnavastutus; protsessipõhine juhtimine; pakub lisarahuldust ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks ­ Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. ­ Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. ­ SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised

26

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

· Ettevõtte tulumaksu puudumine ­ selle abil meelitati investoreid Eestisse ja õnnestunult ­ majandus arenes. Kuid nüüd kui ettevõtted on sissetöötanud, läheb tulu välisomanikele ­ Eestist välja (negatiivne). Dividendi pealt tulumaks makstakse, kuid kui on filiaalid ja nende vahel toimub äritegevus, siis sel viisil kanditakse ka raha ­ näiteks ostetakse emaettevõttest juhtimisteenus vms koolitusi (nende pealt tulumaksu ei maksta). · Sotsiaalmaks ­ eelarve tuludest jääb osa laekumata kuna sotsiaalmaksu ei taheta maksta ­ tekivad ümbrikapalgad ja sellega kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid (pensionite vähenemine kuna ümbrikupalgaltöötavatelt isikutelt isikutelt ei laeku riigikassasse raha). 2) Administratiivne lihtsus (lihtsuse printsiip): maksude arvestus, deklareerimin, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Maksuda administreerimine ei tohi olla kallis

Maksud

Kommentaarid (0)