Facebook Like
Hotjar Feedback

Eelajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis sundis inimesi tootma rohkem, kui iseendal tarvis ?
  • Kuidas see toimus ?
  • Kumb tegur oli esmane ?
  • Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused ?
  • Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast ?
 
Säutsu twitteris

              I.   ESIAJALUGU
1.  INIMESE KUJUNEMINE
Neandertallase kolju
nüüdisaeg
 Homo sapiens
  neandertallased
1 milj a eKr
Homo erectus ’ed
2 milj a eKr
 Homo habilis
3 milj a eKr
australopiteekused
 4 milj a eKr
Neandertallane
inimahvid
6
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega 
olen  di kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Sel le uurimisega tegele vad 
mit me  eriala  tead lased – paleo antropoloogid, arheo loogid ja viima sel 
ajal ka geneetikud.
Inimese otsesed eelkäijad olid inim ahvlased, kes polnud puu ot sas 
ela mi sega nii kohastunud kui näi teks täna päeva  inimahvid.  As u     nud  ela-
ma lagedale maastikule, hakkas inim 
ahv 
lane kõndima kahel jalal. 
Peaaju arenedes kujunes te mast  australopiteekus ehk lõuna ahv lane
kes osutus esimeseks lü liks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara-
jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo-
pi teekusi  tuntakse  vaid  Aafrikast.
Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk 
osavini mene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu.  Va ni  mad 
tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusika suu rused 
kivid. Terita miseks löö di kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll 
vahel kasu tada keppe ja kive, aga ise nad töö riistu ei tee. Täna päeval 
arvatakse, et osavini mesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi-
vanemad. 
Inimese kujunemisliin jätkus ühe aust 
ralopiteekuste liigi kaudu 
Ho mo  erectus’te ehk sirginimestena. Sir 
ginimese liike tuntakse juba 
päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning 
Aasiast. Ka nemad oskasid ise töö riistu val mis tada  ja  kasutada. 
Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmi seks olu-
  liseks  lüliks  neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Nean der-
tali oru järgi, kust leiti esi  mene luustik. Osa uurijaid peab neandertal -
last Ho mo  erectus’e ja Homo sapiens’i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa 
aga üheks Homo erectus’e alam liigiks. Neandertal lased olid lü  hikesed
laiaõlg sed ja jässakad, nende pead 
ise loomustasid längus laup, pikk 
kuklaosa ja massiivne ala lõug.
Umbes 40 000 aastat tagasi il mus 
Euroopasse juba tänapäeva ini mes-
tega sarnanev liik – Homo sapiens 
ehk tarkini 
mene. Tark 
inimesed 
olid are ne nud aju ja osavate käte-
ga. Nad valmistasid tunduvalt 
täius  li ku maid  tööriistu.  Neander-
tallased ela sid nende kõr val edasi 
kuni lõp liku välja su re miseni  um -
 bes 30 000 aastat tagasi.
Geneetikute  hiljuti  avaldatud 
Lihtne tulekivist pihukirves on teiste 
uurimistulemuste järgi polnud 
tööriistadega võrreldes olnud kasutusel 
neandertallased otseselt inimese 
kõige kauem.
eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval-
haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 
7
kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända-
sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse  ja Austraaliasse ning kõige lõpuks 
Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune-
ma  inimrassid  – negriidid europiidid  ja mongoliidid.
Mõtlemise ja kõne tekkimine
Üha uute tööriistade valmistamine aren das inimese eellaste mõtle mist 
ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu-
rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõi ge olulisemaks 
tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud 
häälit 
sustega ka edasi anda. Varasemate inim 
tüüpide lõualuu kuju 
(lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles 
tark  ini me sel  arenes  heatasemeline  häälikuline  kõne.
Kütid, kalastajad ja korilased
Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põ hi  -
tege vuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õn ne, sage-
li tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad , see-
ned, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja 
lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. 
Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende 
toite- või raviomadusi. Samas kogeti ümbritsevas maailmas ja elus palju 
salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, 
surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid . Püüd neid nähtusi 
mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale 
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul , aga ka puul, 
kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu-
kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm 
tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida 
hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema  
tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid .
Osaliselt koos usundiga tekkis kunst . Esimesed joonised kraabiti 
luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk-
reetse looma kujutise ära tund mine seetõttu raske. Tõe listeks kunstiteos -
teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuu re, 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eelajalugu #1 Eelajalugu #2 Eelajalugu #3 Eelajalugu #4 Eelajalugu #5 Eelajalugu #6 Eelajalugu #7 Eelajalugu #8 Eelajalugu #9 Eelajalugu #10 Eelajalugu #11 Eelajalugu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannaka Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
pdf
Inimene-ühiskond ja kultuur
8
doc
Esiajalugu
27
doc
Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu
41
doc
Ajalugu TH
83
doc
Eesti ajalugu
29
odt
Üldajalugu
94
doc
Läti ajalugu
28
pdf
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun