Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT (1)

5 VÄGA HEA
 
Eesti taimestik, ja selle kaitse .
Vastused kordamisküsimustele .
Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga
seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid
orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid
aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks.
Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või
väliskeskkonnast.
Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast:
Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e.
sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest
ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja
energiat.
Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise
võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organismis toimuv
keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv
keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga.
Protsessi käigus vabaneb energiat.
Taime ja looma põhilised erinevused.
Taimed Loomad
Raku ehitus rakukest puudub
plastiidid puuduvad
vakuoolid puuduvad
Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed
Varuaine tärklis rasvad
Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind
Kasv piiramatu piiratud
Närvisüsteem puudub olemas
Hormonaalsed organid puuduvad olemas
Autotroofne ja heterotroofne toitumine.
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks
süsihappegaas).
Taimed, tsüanobakterid, protistid (vetikad).
Autotroofne toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest
ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud
orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed.
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus
sisalduvast orgaanilisest ainest.
Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid .Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt
või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed
(koralljuur, pisikäpp).
Heterotroofne toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia
ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad,
enamik baktereid.
Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on
ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #1 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #2 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #3 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #4 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #5 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #6 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #7 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #8 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #9 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #10 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #11 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #12 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #13 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #14 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #15 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #16 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #17 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #18 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #19 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #20 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #21
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
154 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
danach Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse,
1 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

assimilatsioon , dissimilatsioon , taime ja looma põhilised erinevused , autotroofne ja heterotroofne toitumine , taime- ja loomaraku erinevused , prosenhüümne ja parenhüümne rakk , mis on kude? kudede liigitus , algkudede ülesanded , paiknemine , initsiaalrakk , kiirdrakk , haavakude , kasvukuhik , põhikoe iseloomustus , ülesanded , paiknemine , assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) , säilituspõhikude , kattekoe ehitus , ülesanded , paiknemine , kutiikula , vahad , trihhoomid , emergentsid , õhulõhe ehitus , ülesanded , paiknemine , korkkude , korp , lõved tugikudede ülesanded , paiknemine , kollenhüüm (nurk- , plaat- , kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud , puidurakud , kivisrakud) , juhtkudede ülesanded , ehitus ja paiknemine , tõusev ja laskuv vool , juhtkimpude ehitus , tüübid , sõeltorud , saaterakud , trahheed , trahheiidid , erituskoed juure ülesanded , tunnused , liigitamine: pea- , külg- , lisa- , idujuur , juure vööndid , ehitus: epibleem , esikoor , kesksilinder , juhtkimp , juurestik , juure muudendid (risoom , sibulad , säilitusjuured ) , juuremügarad , mükoriisa , parasiidid , poolparasiidid , varre ülesanded , põhitunnused , varre muudendid , ehitus: epiderm , esikoor , steel , kambium , jagunemine (dihhotoomne , monopodiaalne , sümpodiaalne) , pung , esikasv , teiskasv , juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel , avatud ja suletud juhtkimp , aastarõngad , varre tüübid: puitunud ja rohtne , mono- ja polükarpne , lehe tunnused , ülesanded , liit- ja lihtleht , roodumine , lehetipp ja -alus , -serv , vahelduv , vastak ja männaseline leheseis , idu- , esi- , järg- , päris- ala- ja kõrglehed , lehe siseehitus: epiderm , sammas- ja kobekude , õhulõhed , juhtkimp , valgus- ja varjuleht , lehtede varisemine , kserofüütne leht , lehemuudendid , paljunemine: vegetatiivne , eoseline , apomiktne , suguline , viljastamine , sügoot , õis , õieosad , nende paigutus , õiediagramm , õievalem , perigoon , hermafrodiitne õis , diöötsiline ja monoöötsiline taim , õisik , õie muudendid (kinnitumisvahendid , astlad , vivipaaria) õitsemine , sessoonsus , õite liigutused , tolmlemine , ise- ja risttolmlemine , isetolmlemise vältimine , isesteriilsus , isefertiilsus , tolmeldamine , emaka ja tolmuka ehitus , tolmuterade valmimine ja vabanemine , idanemine , viljastamine , vili ja seeme , rüüsvili , paljasvili , partenokarpia , koguvili , vilikond , liitvilikond , viljade tüübid , lihakad viljad: õunvili , mari , luuvili , pomerantsvili , kuivviljad , avaviljad: kukkur , kõder , kõdrake , kaun , kupar , karp , sulgviljad: pählike , pähkel , tõru , seemnis , teris , jaguviljad , viljade ja seemnete levi , seemne idanemine

Mõisted

Sisukord

  • Ainevahetus ehk metabolism
  • Metabolism
  • Assimilatsioon
  • Dissimilatsioon
  • Taime ja looma põhilised erinevused
  • Taimed
  • Loomad
  • Autotroofne ja heterotroofne toitumine
  • Autotroof
  • Taime- ja loomaraku erinevused
  • Prosenhüümne ja parenhüümne rakk
  • Prosenhüümne rakk
  • Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge
  • Parenhüümne rakk
  • esinevad kattekoes)
  • Mis on kude? Kudede liigitus
  • ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks
  • Algkoed ehk meristeemid
  • Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks
  • imikude
  • Haavakude e. kallus
  • Kasvukuhik
  • Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet
  • Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes
  • Kattekude
  • Epiderm
  • Epidermi moodustised
  • Emergentsid
  • Õhulõhed
  • Kollenhüüm
  • Sklerenhüüm
  • Raku kuju
  • Prosenhüümne, 1-2 mm
  • Prosenhüümne, 1-1,5 mm
  • Rakusein
  • Protoplasma
  • Kasvamisvõime
  • Meristemaatilisus
  • Funktsioneerimine
  • Noortes taimedes
  • Vanemates
  • Asend
  • Sügavamates kihtides
  • Koosseis
  • Nurkkollenhüüm
  • Plaatkollenhüüm
  • Kobekollenhüüm
  • Niinekiud
  • Puidurakud
  • Kivisrakud
  • Esinevad kas üksikult või
  • Sarnanevad
  • Esinevad peaaegu
  • Juhtkude
  • Ülesanded
  • Ehitus
  • Ksüleem e puiduosa
  • Floeem e niineosa
  • Paiknemine
  • Tõusev ja laskuv vool
  • Tõusev vool
  • Laskuv vool
  • Juhtkimpude ehitus ja tüübid
  • Kontsentriline juhtkimp
  • Kollateraalne juhtkimp
  • Bikollateraalne juhtkimp
  • Radiaalne juhtkimp
  • Sõeltorud
  • Saaterakud
  • Trahheed
  • Trahheiidid
  • Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur)
  • Peajuur
  • Külgjuur
  • Lisajuur
  • Idujuur
  • Juure vööndid
  • Pikenemis- e kasvuvööde
  • Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega
  • Juhtimisvööde külgjuurtega
  • Juure ehitus
  • Epibleem
  • Esikoor
  • Kesksilinder e steel
  • Juhtkimp
  • Juurestik
  • Sammasjuurestik
  • Narmasjuurestik
  • Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne)
  • Säilitusjuured
  • Juuremügarad
  • Mükoriisa
  • Parasiidid, poolparasiidid
  • Parasiit
  • Poolparasiit
  • Põhitunnused
  • Varre muudendid
  • Varre ehitus
  • Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
  • Dihhotoomne
  • Monopodiaalne
  • Sümpodiaalne
  • Esikasv
  • Teiskasv
  • Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel
  • Avatud ja suletud juhtkimp
  • Suletud juhtkimp
  • Aastarõngad ehk aastaringid
  • Varre tüübid
  • Puitunud
  • Rohtne
  • Monokarpne
  • Polükarpne
  • Tunnused
  • Liht- ja liitleht
  • Lihtleht
  • Liitleht
  • Roodumine
  • Lehetipp, -alus ja –serv
  • Lehetipp
  • Lehealus
  • Leheserv
  • Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis
  • Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed
  • Idulehed
  • Esilehed
  • Järglehed
  • Pärislehed
  • Alalehed
  • Kõrglehed
  • Lehe siseehitus
  • Sammas- ja kobekude
  • Valgus- ja varjuleht
  • Valgusleht
  • Varjulehed
  • Lehtede varisemine
  • Kserofüütne leht
  • Kserofüüdi
  • Lehemuudendid
  • PALJUNEMINE
  • Vegetatiivne paljunemine
  • Pooldumine
  • Pungumine
  • Eoseline paljunemine
  • Apomiktne paljunemine
  • Suguline paljunemine
  • Viljastamine
  • Kaheliviljastumine taimedel
  • Sügoot
  • Õie osad, nende paigutus
  • Õiediagramm, õievalem
  • Õievalem
  • Õiediagramm
  • Perigoon
  • Hermafrodiitne õis
  • Õisik
  • Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
  • Astlad
  • Vivipaaria
  • Õitsemine
  • Sessoonsus
  • Õite liigutused
  • Tolmlemine
  • Ise- ja risttolmlemine
  • Isetolmlemine
  • Risttolmlemine
  • Isetolmlemise vältimine
  • Isesteriilsus
  • Isefertiilsus
  • Tolmeldamine
  • Emaka ja tolmuka ehitus
  • Emaka ehitus
  • Tolmuka ehitus
  • Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine
  • Idanemine
  • VILI JA SEEME
  • Rüüsvili
  • Paljasvili
  • Partenokarpia
  • Koguvili
  • Vilikond
  • Liitvilikond
  • Viljade tüübid
  • Lihakad
  • Kuivad
  • Lihakad viljad
  • Õunvili
  • Luuvili
  • Pomerantsvili
  • Kuivviljad
  • Avaviljad
  • Kukkur
  • Kõder
  • Kõdrake
  • Kupar
  • Sulgviljad
  • Pähklike
  • Pähkel
  • Tõru
  • Seemnis
  • Teris
  • Jaguvili (tiibvili)
  • Lülivili
  • Viljade ja seemnete levi
  • Seemne idanemine

Teemad

  • Eesti taimestik, ja selle kaitse
  • Vastused kordamisküsimustele
  • Protsessi toimumiseks on vaja
  • energiat
  • Protsessi käigus vabaneb energiat
  • toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest
  • ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud
  • orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed
  • toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale
  • anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia
  • ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad
  • enamik baktereid
  • on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad
  • juhtkoes)
  • bömeeria)
  • on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas
  • mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk
  • esinevad kattekoes)
  • Kude
  • initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega
  • kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega
  • kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas
  • Püsikoed
  • kattekude
  • juhtkude
  • tugikude
  • põhikude
  • imikude
  • erituskude)
  • põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse
  • paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt
  • vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured
  • Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet
  • mesofüll
  • säilituspõhikude
  • veesäilituspõhikude
  • aerenhüüm
  • Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes
  • esikoore parenhüüm
  • säsi
  • klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees
  • säilituspõhikude - varuainete säilitamine
  • epidermis
  • Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem
  • Emergentsid
  • epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa
  • Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad
  • Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb
  • õhukamber)
  • Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO
  • ja O
  • epibleemis õhulõhesid ei ole!
  • Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi
  • hävimise tagajärjel selle asemele
  • Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele
  • Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale;
  • õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid
  • Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti
  • prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus
  • funktsioneerib noortes taimedes)
  • Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega
  • prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates
  • taimedes)
  • otstest teritunud, väga
  • paksude kestadega rakud
  • kimpudena juhtkimpude
  • floeemiosas. Tekivad kas
  • algkoest või kambiumist
  • asuvad juhtkimpude
  • ksüleemis
  • niinekiududele, kuid
  • on rohkem puitunud
  • kõikides
  • mitmeaastastes
  • taimedes
  • kestad tugevasti puitunud
  • pooridega läbistatud ja
  • kihilised. Neid võib leida
  • põhikoes, kuid võivad
  • moodustada tugeva koe nt
  • luuviljaliste seemnes või
  • sarapuupähklis
  • Ksüleem ehk puiduosa – trahhed, traahheiidid, puidukiud, parenhüüm
  • Floeem ehk niineosa – sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm
  • Vee eritamine e gutatsioon
  • JUUR
  • Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole
  • kunagi lehti
  • areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur
  • kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest
  • lisajuurest)
  • areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse
  • keskkonda)
  • peajuure alge seemnes
  • varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad
  • apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar
  • selles vöötmes toimub rakkude suurenemine
  • algab püsikudede
  • kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast
  • Säilitusjuured
  • harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes
  • kaks ühesugust külgharu (nt koldadel)
  • harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes
  • külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk)
  • harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu
  • tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu)
  • Avatud juhtkimp
  • Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht
  • koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele
  • kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem
  • lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks
  • sulgroodne
  • rööproodne
  • klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel
  • sukulendid
  • alamad loomad
  • Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel)
  • Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10
  • Ühesuguline õis
  • õies ainult toimukad või ainult emakad
  • Diöötsiline e kahekojaline taim
  • Monoöötsiline e ühekojaline taim
  • lihtsarikas
  • kännas
  • korvõisik
  • liitsarikas
  • pööris
  • keeris
  • Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja
  • nagu õied
  • Pseudovivipaaria
  • õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim
  • eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka
  • võimalik taime tolmeldamine
  • eeliseks suurema materjali olemasolu
  • sigimik on õiepõhjast allpool
  • sigimik on õiepõhjast ülevalpool
  • Lihtvili
  • tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest
  • mari, luuvili, õunvili
  • avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis
  • teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili)
  • Jaguvili (tiibvili)
  • Allohooria – levimine keskkonna abil
  • Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm)
  • Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised)
  • Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi)
  • Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill)
  • Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos)
  • Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts)

Kommentaarid (1)


Suggis: Tundub olema kasulik.
00:33 15-02-2013


Sarnased materjalid

33
doc
68
doc
14
doc
19
doc
18
odt
84
docx
50
doc
74
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto