Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT (1)

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Eesti taimestik ja selle kaitse

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #1

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #2

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #3

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #4

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #5

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #6

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #7

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #8

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #9

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #10

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #11

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #12

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #13

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #14

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #15

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #16

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #17

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #18

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #19

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #20

Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

194 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

danach Õppematerjali autor

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse,
1 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

assimilatsioon dissimilatsioon taime ja looma põhilised erinevused autotroofne ja heterotroofne toitumine taime- ja loomaraku erinevused prosenhüümne ja parenhüümne rakk mis on kude? kudede liigitus algkudede ülesanded paiknemine initsiaalrakk kiirdrakk haavakude kasvukuhik põhikoe iseloomustus ülesanded paiknemine assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) säilituspõhikude kattekoe ehitus ülesanded paiknemine kutiikula vahad trihhoomid emergentsid õhulõhe ehitus ülesanded paiknemine korkkude korp lõved tugikudede ülesanded paiknemine kollenhüüm (nurk- plaat- kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud puidurakud kivisrakud) juhtkudede ülesanded ehitus ja paiknemine tõusev ja laskuv vool juhtkimpude ehitus tüübid sõeltorud saaterakud trahheed trahheiidid erituskoed juure ülesanded tunnused liigitamine: pea- külg- lisa- idujuur juure vööndid ehitus: epibleem esikoor kesksilinder juhtkimp juurestik juure muudendid (risoom sibulad säilitusjuured ) juuremügarad mükoriisa parasiidid poolparasiidid varre ülesanded põhitunnused varre muudendid ehitus: epiderm esikoor steel kambium jagunemine (dihhotoomne monopodiaalne sümpodiaalne) pung esikasv teiskasv juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel avatud ja suletud juhtkimp aastarõngad varre tüübid: puitunud ja rohtne mono- ja polükarpne lehe tunnused ülesanded liit- ja lihtleht roodumine lehetipp ja -alus -serv vahelduv vastak ja männaseline leheseis idu- esi- järg- päris- ala- ja kõrglehed lehe siseehitus: epiderm sammas- ja kobekude õhulõhed juhtkimp valgus- ja varjuleht lehtede varisemine kserofüütne leht lehemuudendid paljunemine: vegetatiivne eoseline apomiktne suguline viljastamine sügoot õis õieosad nende paigutus õiediagramm õievalem perigoon hermafrodiitne õis diöötsiline ja monoöötsiline taim õisik õie muudendid (kinnitumisvahendid astlad vivipaaria) õitsemine sessoonsus õite liigutused tolmlemine ise- ja risttolmlemine isetolmlemise vältimine isesteriilsus isefertiilsus tolmeldamine emaka ja tolmuka ehitus tolmuterade valmimine ja vabanemine idanemine viljastamine vili ja seeme rüüsvili paljasvili partenokarpia koguvili vilikond liitvilikond viljade tüübid lihakad viljad: õunvili mari luuvili pomerantsvili kuivviljad avaviljad: kukkur kõder kõdrake kaun kupar karp sulgviljad: pählike pähkel tõru seemnis teris jaguviljad viljade ja seemnete levi seemne idanemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! · Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. · Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. · Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude · Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. · Paiknemine Varres

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole!  Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele.  Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele.  Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude  Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor.  Paiknemine

Loodusteadus

odt

Taimemorfoloogia alused

Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor. Jagunevad: 1

Loodus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13.Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine.

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine.

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti taimestik

apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Taim

Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees

Üldbioloogia

docx

Botaanika

Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne

Botaanika

Rohkem sarnaseid