Edvard Munch „Karje“ retsensioon (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

 Surma aed.(läbi humoristliku prisma ­ veidi veider, naeruväärne ­ sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid  Roerich Edvard Munch (norra; mitte rahvusromantik vaid sümbolist, kuid ekspressionistlik vorm ­ üsna paralleelselt van gogh'iga). Sünged lapsepõlvekogemused ­ kaotas nii ema kui õe Munch. Surm Haigetoas (A-N stiliseering, kuid kunstniku eesmärk pole olnud luua kunstlikku kompositsiooni täiust vaid anda edasi toimuvat, süngust, muljet) Kunsti eesmärk ­ siiras hinge väljendus. Munch. Haige laps (2

Kunstiajalugu

68

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega ­ kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD  GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)