Edvard Grieg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

osalt arvatakse, et probleemid tulenesid sellest, et ta oli homo Sümfooniline muusika: Sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos). ,,Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.'' (I osa- Elu) EDVARD GRIEG (1843-1907) (''Chopin of the North'') Muusika H. Ibseni draamale Peer Gynt Koosneb 22 üksiknumbrist, Grieg valis 8 pala ja koostas 2 4-osalist orkestrisüiti Tuntumad: Hommikumeeleolu, Solveigi laul, Mäekuninga koopas Muusika väga korrapärane: rahvalaululähedane meloodia, rahvatantsule iseloomulikud rütmid Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv

Muusika

14

pdf

Heliloojate elulood

Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast. Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27 1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Soololaulud ­ kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak.

Muusika

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“  Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172

Muusika ajalugu

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867

Muusika

14

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a ­ taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu ­ jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. E. H. Grieg (1843-1907) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)