Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid.
Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada"
Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit
Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta s
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma
Kõik kommentaarid