Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eduard Bornhöhe - Vürst gabriel e. pirita kloostri viimased (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline mõis kuulus Agnese isale?
  • Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda?
  • Kui vanad olid Agnes ja Gabriel kui nad kohtusid?
  • Keda nägi Agnes mööda sõitmas kui ta Gabrieliga metsas oli?
  • Kelleks pidi Agnes hakkama kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema?
  • Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse kuhu ta läks ja milleks?
Eduard Bornhöhe - Vürst gabriel e-pirita kloostri viimased #1 Eduard Bornhöhe - Vürst gabriel e-pirita kloostri viimased #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fluffy12 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad ”

,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulas

Eesti keel
thumbnail
4
docx

VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD

jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa

Kirjandus
thumbnail
1
odt

Vürst Gabriel ehk pirita kloostri viimased päevad

jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa

Kirjandus
thumbnail
3
doc

„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad ”

,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulas

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe

Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa

Eesti kirjandus
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Lünktest vanem eesti kirjandus

.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat. Baltimaade al

Eesti keel
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus



Lisainfo

Kooli lugemine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun