........................................................... 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid .....................................
Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust - sama tüüpi liigutuste kordumist - üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi.
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter
Mis riigid kuuluvad praegu riskipiirkonda? Viiruse levik algas Aafrikast, aga kõige suurem puhang on praegu Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides. Riskipiirkonda kuuluvad ka Kariibi mere saared. Enne seda on viirust leitud ka Vaikse- Ookeani saartelt ja ka Kagu-Aasias. Kui inimene naaseb riskipiirkonnast, siis mis on peamised sümptomid, mida võiks jälgida? Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenpapuloosne lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti juurde ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha. Neist ühegi vastu etioloogilist ravi ei ole. Kas inimene peaks pöörduma pigem nakkusarsti, mitte perearsti poole?
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi TRANSDUKTSIOON
Kõik kommentaarid