Eakate representatsioon meedias (0)

Eakate representatsioon meedias
2. Diskussiooniseminar
Carina Peet
Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid , kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte.
Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe/ajakirjaga, siis kuvatakse vanurid alati " teiselt " poolt. See on põhjendatav minu isikliku oletusega, et artiklite autorid ei ole ühiskonna eakamast kihist , mistõttu ei saaksi ajakirjanduses pensionäre "enda" vaatepunktist kuvada. On küll just eakatele inimestele mõeldud meediaväljaandeid, kuid neid selle töö puhul ma ei analüüsi.
Tihti saame erinevatest artiklitest lugeda, kuidas riik tunneb muret pensionäride arvu kasvu üle ning töövõimeliste inimeste arvu languse üle, mistõttu jäetaksegi tihti nende lugudega mulje nagu oleksid eakad inimesed kasutud ühiskonnaliikmed ning omaenda riigile koormaks. Tihti kujutatakse pensinäre kui 'šaakaleid', kes igal võimaluse sooduspakkumistest viimast võtavad ning bussidesse esimesena sisse tormavad. 23. septembril ilmus pensinäre päris tugevalt halvustav arvamuslugu , kus just niimoodi neid kujutataksegi. "Leti äärde jõudes tabab neid "digimuutumine". Kui on vaja endale järjekorras koht kätte võidelda, siis näeme, kuidas põduratest vanainimestest saavad halastamatud puurivõitlejad ja sprinterid. Unustatakse väärikus ja ühiskonnas kehtivad viisakusreeglid . Relvadeks küünarnukid, kõva hääl, kehamass ja tappev kullipilk. Võitlejainstinkti ilmingud jätkuvad ühistranspordis. Kui buss või troll peatusesse jõuab, tunned ennast hetkega justkui saiapalukese poole sööstvas tuviparves, kus viisakusreeglid unustatakse ja käib verine olelusvõitlus istekoha pärast. " (Alpius 2014) (3). Loo viimases kahelauselises lõigus ütleb ta, kuidas vanuritele tuleks alati istet pakkuda ning nende vastu viisakas olla, kuid artikli halvakõlalist maiku see viimane kokkuvõttev lõik ilmselt ei heasta. Eakaid kirjaldatakse tihti ka kui lapsi - abituid ning iseendaga mitte-hakkama saavaid inimesi, kelle eest tuleks pidevalt hoolt kanda ning nendel silm peal hoida (4). Sellegipoolest on ka positiivseid lugusid, kus tuuakse välja eakatele omased väärtused ning omadused. Näiteks alles hiljuti ilmus artikkel selle kohta, kuidas pensionärid Tartu Ülikooli staadionil spordipäeva pidasid (5). Kuna Eesti on e-riik, siis on ilmselge, et räägitakse palju ka sellest, kuidas vanemapoolsed inimesed arvuti- ja internetikasutusega hakkama saavad ning kui suur osa see nende elust on (6). Veebiajalehes Tervis kajastatakse eakamatele suunatud artikleid tunduvalt rohkem ning just sealt leiab tihti positiivsema alatooniga lugusid. Näiteks ütleb hiljuti ajakirjas Tervis ilmunud artiklis Sparta spordiklubi treener Anne Tipner-Torn, et pole olemas ühtegi haigust, mille puhul liikumine oleks ebasoovitatav ning sisemist rõõmu valmistab see inimestele sõltumata nende east (7).
Neid artikleid analüüsides tuli välja kaks eakatele inimestele omistatud stereotüüpi: leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii mõnigi artikkel, millst saab aru juba enne lugema asumist, et see on halvakõlaline eakate inimeste vastu. Näiteks saan tuua sellised pealkirjad nagu Postimehes ilmunud artikkel „ Vihased maaelanikud: pank kandis nüüd vanemad inimesed maha!“ või Õhtulehe veebiportaalis ilmunud Kaja Roometsa kirjutatud lugu "Kurjaks muutunud vanurid teevad laste elu põrguks." Seda stereotüüpi kindlustab ka Bronek Alpius eelnevalt mainitud artiklis "Gladiaatorvanurid". Teisalt on eakaid inimesi kujutatud kui aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes ühiskonnaelus kaasa teevad ning ei lase end vanuse tõttu maha kanda. Kui võrrelda, kumba stereotüüpi rohkem kajastatakse, siis on ilmselge, et 'kurja pensinäri' stereotüüpi leidub meedias rohkem. Usun, et see on põhjendatav minu isikliku oletusega, et kirjutatakse sellest, mis inimestele peale läheb ning mõneti intrigeerivam on.
Kokkuvõttes tuleb mainida, et eakatele suunatud artikleid leidub minuarvates liialt vähe ning just positiivseid artikleid peaks rohkem olema. Usun, et pensionäridele ei ole see just meeltmööda, kui neid meedias maha tehakse ning nende olemasolu jalge alla tambitakse. Paljudel ei ole võimalik ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta ning ilmselt teeks see neile heameelt, kui leiduks positiivseid artikleid, mis just nendele suunatud on.
Kasutatud allikad
1) Teder, M. (2014). Eakad juhid põhjustasid kolm avariid , Postimees, 18.september. Kasutatud 11.10.2014 http://www.postimees.ee/2924147/eakad-juhid-pohjustasid-kolm-avariid
2) Velsker, L. (2014). Ehitaja jättis töö tegemata ja pensionäri rahast ilma, Tarbija, 11.oktoober. Kasutatud 11.10.2014 http://tarbija24.postimees.ee/2948355/ehitaja-jattis-too-tegemata-ja-pensionari-rahast-ilma

3)