50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
141 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piripiiiiga
Õppematerjali autor
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust.
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE............................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 2 SISSEJUHATUS Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne, sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surma ja suremise kaotusvalu, et o
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ...............................
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks
Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia. Sots. töötajate sekkumine võib hoida ära hooldeasutusse sattumise. Hooldeasutuses on rohkem tähelepanu pööratud teenustele ja ravivõtetele. Kõrvale on jäetud psüühilised emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Geriaatria vajalikkus 1. eaka elanikkonna ravivajadus on suur. 2. vananemise mõju haigestumisele on jäänud piisava tähelepanuta. 3. vanurite probleemid on seotud sotsiaalse olukorraga, haigusest põhjustatud häirega ja haigusest paranemine pika ajaga. 4. vanuri järelravi vajadus on suur. Geriaatria eesmärgid 1. võtta ravivajavad vanurid varakult hoole alla 2. sooritada uuringuid 3. alustada õigeaegselt ravi ja järelraviga 4. diagnoosida 5. hoolitseda ravi läbiviimise eest 6
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine............................................................
annis käimise ajal. Kui ta keeldub enne magamaminekut riideid vahetamast, laske tal mõnikord magada riided seljas. Dementsusega inimese võib kärsituks muuta ka riietumise ajal tekkiv külmatunne. ( Linnamägi jt 2008: 51-53). Suhtlemine dementsusega eakatel tekivad kommunikatsiooniprobleemid, kuna nad ei ole võimelised lugema signaale keskkonnast või unustavad, mida peaks ütlema. Nad reageerivad sellele ärevuse, segaduse ja vastuhakuga. Dementsusega eaka patsiendiga ei ole mõtet vaielda: see ei muuda tema arvamust, vaid tekitab temas pidevalt pahameelt ja ärritust. Hõlpsam on öelda, et nii mõtled sina, kuid mina ei mõtle sinuga sarnaselt. Hea oleks püüda muuta jututeemat. (Raynier jt 2006). Õed ja hooldajad saavad vältida kommunikatsiooni probleeme selgitades asju erinevate sõnadega ja kasutades kehakeelt. Dementsusega patsiendid vajavad otsest suhtlust, isegi siis kui nad on võimetud ise vastu rääkima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid