EV 1920 - 1940 (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 ­ lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda ­ majanduslik tõus. 1920 ­ 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 ­ üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus

Ühiskond

9

doc

Eesti aeg

EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus

Ajalugu

5

doc

I Eesti Vabariik

kandidaati, kuid parlamenti pääses ka 14 opositsiooni saadikut. Presidendi otsevalimisest loobuti, 24.04.1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuste esindajad Eesti presidendiks Pätsi. Ametisse astus ka Kaarel Eenpalu valitsus. Valitsus kontrollis elualasid, Riigikogu hoolde kolmandajärgulised seadused, olulisemad presidendi dekreedina. Demokraatia taastamine ei olnud võimalik. Toimus rahva ja valituse kaugenemine, inimesi tõrjuti poliitiliste otsuste langetamisest eemale. 1920. a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata

Ajalugu

5

docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa) *Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike) Koalitsioon- erakondade või riikide liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu. *Parlamendi killustatus *4-5 erakonda *Sisepinged (kompromisside tegemine raske) *Valitsuse koosseisud 1920. a põhiseaduse alusel: -16 koalitsioonivalitsust -Keskmine eluiga 10,5 kuud Asundustalu- Mõisate maa riigistati. Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena. Esialgu maksti riigile renti, hiljem sai asundustalusid osta ka pärisomandusse. Võõrandatud maid kompenseeriti, kuid see summa oli väga väike. Balti liit- 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping (5 riiki liidus: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola)

Ajalugu

3

rtf

Eesti Vabariik 1920-1940

1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad

Ajalugu

8

docx

Eesti 1918-1939

majandust. Veneturult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohal põllumajandus: riik aitaks kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskustelevitamisele. Enamasti arvestati Eesti vajadusi ja võimalusi, toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abilt tehti panga ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elutase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Kümnendi lõpuks oli Eesti tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda ja Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus demokraatia ja vabariiklik riigikord oli saanud paljude eestlaste paleuseks juba 1905

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim ­ Riigikogu ­ 100-liikmeline ühekojaline parlament.

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1918-1940

võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud ­ parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond ­ mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond ­ eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik)

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)