EV õiguskaitsesüsteem (0)

Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja  õiglus ! 
Legaalsuse printsiip ehk  seaduslikkuse  printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 
Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes 
õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 
legaalsuse põhimõtet. Võimu  teostamine  peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 
Ökonoomsuse printsiip 
Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused 
jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning  sisustuse  kulutused; 2) 
menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. 
Kahju vältimise printsiip PS § 25 
Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne 
kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud.  Moraalne  kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse 
omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse 
käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). 
Avalikkuse printsiip PS § 24 
kohtuistungid  on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise 
läbipaistvus,  erapooletus , avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka 
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. 
Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab  reageerima  olukorrale alati 
õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud 
juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud  privileegid  või eristaatus – nt diplomaadid,  õiguskantsler , riigikoguliikmed. 
Poolte võrdsuse printsiip 
Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja  neutraalne . Pooltel on võrdne õigus esitada 
kohtu ees oma  väiteid  ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. 
Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 
„Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste 
informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus  teatada  oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi 
oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust 
sõnastanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse 
võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduda kohtusse 
kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. 
Kaitse õiguse printsiip 
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil 
on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega,  kohtuda  vabalt ja segamatult kliendiga ning selline  suhtlemine  
on konfidentsiaalne. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine 
kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi. Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette 
nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele. 
Riigi õigusabi on  füüsilisele  või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja 
korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. 
Õigus viibida asja  arutamise  juures PS § 24 lg 2 
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku  kohtupidamise  oluline  garantii . Õigus olla oma kohtuasja arutamise 
juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust 
võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 
Keeld sundida  ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lg 3 
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise 
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse 
saamiseks. Põhimõte on, et  inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida 
teda  valima  iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. 
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute  sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 
Erapooletus tähendab seda, et kohus,  prokuratuur  ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei 
tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike  veendumus  kohtuniku 
erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste 
lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja 
tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi 
siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest,  kohtunik  ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. 
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab 
kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses.  Haridus - ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, 
kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. 
Süütuse  presumptsiooni printsiip PS §-s 22 
Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole 
kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süüdistajal lasub kohustus tõendeid koguda. Süütuse presumptsiooni 
üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine 
riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks- 
tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel  karistada  ei saa. 
EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime  pannud  
teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga  kahtlus  selles peab minema süüdistatava kasuks. On 
süüdistaja  kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja 
esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis  piisavad  isiku süüdimõistmiseks. 
Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 
Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus 
olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada 
kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed.  Riigisisene  ja rahvusvaheline 
tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja - kindlus . EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe 
astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. 
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3 
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või 
õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud 
lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 
1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. 
Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse 
formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 
1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 
2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 
3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. 
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus  teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 
kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui 
seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine  lege  
põhimõte välistab  kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos 
süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud 
põhimõtte  esemeline  kaitseala hõlmab eeskätt  karistusõiguse  eriosa norme, kuid selle kõrval  kahtlemata  ka karistusõiguse  üldosas  
sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja 
kindlaksmääramisel ei arvestata. 
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele 
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste 
reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus 
õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud 
õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Õigus asja arutamisele sõltumatus ja 
erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus asja avalikule arutamisele. Õigus 
kohtuotsuse avalikule kuulutamisele. Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse. Süütuse 
presumptsioon -  süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja 
põhjuste kohta. Õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks. Õigust kaitsta end ise või kaitsja abi 
kasutades. Õigus küsitleda tunnistajaid. Õigus kasutada tõlgi abi. 
Enamus printsiipe on seotud õiguse mõistmise ja kohtuga. 
Kohtud- eesmärk kaitsta inimeste õigusi, ka avaliku võimu eest (1- süüteod, 2- tsiviilasjad, 3- haldusasjad) ja kaitsta õigusriiki. 
Üldaktid-  määratlemata  hulgale inimestele. 
Üksikaktid- määratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba). 
PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse 
põhimõttel.  Riigivõim  peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. 
PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja 
seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja 
kohtumenetlus  kohtus toimub eesti keeles. 
Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse: 
Seadusandlik riigivõim-riigikogu 
Täidesaatev riigivõim- valitsus 
Kohtuvõim-  kohtusüsteem   
Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute  institutsionaalsed  küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik 
korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud 
menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi 
põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. 
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja 
halduskohtud  on esimese astme kohtud,  ringkonnakohtud  on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja 
ühtlasi põhiseaduslikkuse  järelevalve  kohus. Nelja  maakohtu  kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu 
struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. 
Kohtunike  täiskogu  - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti  kohtunikud . 
1) kuulab ära  Riigikohtu  esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud  küsimusi ; 
3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade 
lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 
5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari 
distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.  
Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 
2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise 
kohta; 
3) annab kohtu esimehele  soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes; 
4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 
Kohtute haldamise nõukoda- kuuluvad isikud väljaspool kohtusüsteemi.  
Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: 
1. Riigikohtu esimees, 
2. viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, 
3. kaks Riigikogu liiget, 
4. Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, 
5. riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör , 
6. õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. 
Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. 
Nõukoda annab nõusoleku näiteks: 
1) kohtu tööpiirkonna määramisel  
2) kohtute struktuuri määramisel 
3) rahvakohtunike arvu määramisel 
4) kohtu kodukorra kehtestamisel 
5) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 
Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. 
Nõukoda: 
1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 
3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste 
ühetaolise kohaldamise kohta 
4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel . 
Kohtu esimees (kohtumaja juht). 
Kohtudirektor. 
Rahvakohtunik - Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises  maakohtus  kohtumenetluse  seadustes  sätestatud alustel ja korras. 
Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse  neljaks  aastaks. Isikut ei või 
nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab  maakohtu 
esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, 
jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus. 
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt 
keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega. 
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 
1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4)  omanud  püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on  kantud  
rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on  esitanud  ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu,  prokuratuuri  või 
politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7)  advokaat ,  notar  või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi 
President ; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. 
Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. 
Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 
1) on  omandanud  õiguse õppesuunal vähemalt  riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele 
vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. 
Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 
3) kes on advokatuurist välja heidetud; 
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 
5) kes on pankrotivõlgnik; 
6) kelle  audiitori  kutsetegevus on  lõpetatud , välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. 
Kohtuniku teenistusvanus: PS § 147. Kohtute seadus § 48 
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 
Kohtunik (aga ka  prokurör , õiguskantsler, tema nõunikud) ei või väljaspool kohtuametit töötada mujal kui õppe-või teadustööl. 
I Astme kohtunik - Maa- või halduskohtu kohtunikuks  võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse 
või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul. 
Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 
Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks 
aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud  prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle 
kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. 
II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud  jurist ning on sooritanud 
kohtunikueksami. 
Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Ametisse nimetab Vabariigi president 
riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 
III Astme kohtunik - Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Nimetab ametisse 
Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja 
arvamuse  kandideerija  kohta. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9 aastaks. 
Kohtuniku kandidaat: 
Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele. 
  Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes  Ametlikud  Teadaanded.  Avaldused  
esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. 
   Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse  ametnik , kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees 
kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. 
  Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse. 
  Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse. Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette 
kohtunikuametiks. 
  Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud. Osa ettevalmistusteenistusest 
toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks 
ettevalmistusteenistuses olnud nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, 
prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 
  Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. 
Kohtuniku distsiplinaarvastutus: 
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. 
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. 
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. 
Distsiplinaarkaristused on: 
1)  noomitus ; 
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 
3) ametipalga vähendamine; 
4) ametist tagandamine. 
Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse  koostamisega . 
Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 
1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 
2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 
3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 
4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 
5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. 
Distsiplinaarmenetluse  algataja  võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda  seletusi . 
Kohtuniku ametist vabastamine: 
kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tervise tõttu, mis 
takistab kohtunikuna töötada; kohtu  likvideerimise  või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui 
kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist 
rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda  samasse  kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda  
teise kohtusse; kui kohtunik nimetatakse või valitakse  teenistus - või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku 
ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. 
Kohtuniku ametist tagandamine: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva 
distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. 
Kohtuniku kohustused: 
  Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. 
  Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 
  Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. 
  Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib  vaikimiskohustus , üksnes Riigikohtu üldkogu loal  kohtumenetluses või 
kriminaalasja  kohtueelses  menetluses. 
  Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. 
  Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. 
  Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. 
  Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest 
praktikante. 
  Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi. 
  Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning  osalema  koolituses. 
Esindamine - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda 
tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 
Advokatuur  
Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada. 
Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami. 
Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. 
Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. 
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev  kutseühendus . Eesmärk 
õigusteenuse osutamise korraldamine era ja  avalikes  huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur 
abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja  teostab  ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti 
advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid 
juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt  õigusloomes . Samuti 
korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning 
esindamist tsiviil- ja haldusasjades (riigi õigusabi osutamine). 
Kui vabatahtlikke advokaate ei ole, siis määrab riigi õiguskaitse nimel kaitsma advokatuur. 
Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuri liikmeid on kokku ca 1000. 
Advokatuuri organid: Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. 
Üldkogu 
 
 
 
 
otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. 
Esimees