EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Mida see endast kujutab ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL


Ühiskonnateaduste instituut


Euroopa Liidu õigus





EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES


Referaat





Tallinn


2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
1Aluslepingud / põhiõiguste tagamine...................................................................4
2Õigusasutuste vaheline koostöö...........................................................................5
3Sisserände küsimus.............................................................................................. 6
4Sisejulgeoleku strateegia...................................................................................... 8
4.1Mida see endast kujutab?............................................................................... 8
4.2Miks vaja?....................................................................................................... 8
4.3ELi sisejulgeoleku peamised probleemid........................................................8
4.4Vahendid koostöö hõlbustamiseks:................................................................8
4.5Näiteid koostööst.......................................................................................... 10
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 12


SISSEJUHATUS




2
[ Insert sissejuhatus ]





1 ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE




2 ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ




3 SISSERÄNDE KÜSIMUS

EL on alates 1999. aastast teinud t ööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise nimel. Teise
põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide
varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased,
tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete
ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada
rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide
omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline
koostöö ja vastastikune solidaarsus


Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk
on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide
varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks < strong >varjupaigataotluse menetluskoht ja - viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ,
varjupaiga saanud inimeste staatus ning liikmesriikide asutuste roll kõnealuste ülesannete
täitmisel .


Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad ka ELi ühtse sisserändepoliitika väljatöötamisega. See
peaks kasutama ära seaduslikust sisserändest tulenevaid võimalusi, pakkudes samal ajal
lahendusi ebaseadusliku rändega seotud probleemidele. Eesmärgiks on võtta arvesse iga ELi
liikmesriigi prioriteete ja vajadusi ning soodustada ELi mittekuuluvate riikide kodanike
lõimimist vastuvõtva riigi ühiskonda.


Sisserände tõhusaks haldamiseks tehtavate ELi liikmesriikide jõupingutuse toetamiseks pakub
EL rahastamisvõimalusi kolmandate riikide kodanikest sisserändajate integreerimiseks ning
ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks. Näiteks ajavahemikuks 2014–2020 on EL
eraldanud 3,137 miljardit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)
liikmesriikide algatustele, mille abil edendatakse rändevoogude tõhusat juhtimist ning
rakendatakse, tugevdatakse ja arendatakse ELi ühist lähenemisviisi sisserände suhtes.


Samuti püüab EL luua partnerlussuhteid päritolu- ja transiitriikidega, et paremini korraldada
seaduslikku ning tõkestada ebaseaduslikku rännet, parandada rände ja arengu vahelist seost,
tugevdada õigusriigi põhimõtet ning edendada põhiõiguste järgimist nendes riikides.


6
Inimeste vaba liikumise võimaldamiseks ELis tuleb tagada tõhus kontroll kõigis ELi välipiiri
ületuskohtades. ELi liikmesriigid teevad koostööd, et parandada julgeolekut tõhusama
välispiirikontrolli kaudu, hõlbustades samal ajal nende isikute ELi sisenemist, kellel on
selleks õigus. Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise
Euroopa Agentuur (Frontex) hõlbustab ELi liikmesriikide operatiivkoostööd nende ühiste
välispiiride haldamisel. Agentuur koordineerib erinevat tegevust, näiteks ELi liikmesriikide
mere- ja maismaapiiril läbiviidavaid ühisoperatsioone, ning lähetab vajaduse korral eri riikide
piirivalvuritest koosnevad piirivalve kiirreageerimisrühmad nendesse ELi liikmesriikidesse,
kellel on vaja abi seoses kiireloomulise ja erakorralise olukorraga nende välispiiridel. Frontex
suhtleb ka ELi mittekuuluvate riikide piirihaldusasutustega, et jagada teavet ühiste ohtude
kohta.





4 SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA

4.1 Mida see endast kujutab?

Sisejulgeoleku mõistet tuleb tõlgendada mitut valdkonda ühendava ulatusliku ja tervikliku
kontseptsioonina, mille eesmärk on võidelda kodanike elu, turvalisust ja heaolu vahetult
mõjutavate nimetatud peamiste ja muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste
põhjustatud katastroofidega.


Meie demokraatia kvaliteeti ja üldsus liidu suhtes sõltub suurel määral meie suutlikkusest
tagada julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning teha koostööd meie naabrite ja partneritega, et
lahendada ELi sisejulgeolekuprobleemide algpõhjused.

4.2 Miks vaja?

Sisejulgeoleku strateegia on vastu võetud selleks, et aidata Euroopal edasi liikuda, koondades
olemasolevad meetmed ning kehtestades põhimõtted ja suunad edasiseks tegevuseks.
Strateegia eesmärk on asjakohaste vahendite tõhusa väljatöötamise ja haldamise kaudu
tõkestada kuritegusid ning parandada suutlikkust reageerida õigeaegselt ja sobival viisil
loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele.

4.3 ELi sisejulgeoleku peamised probleemid
- Mis tahes vormis terrorism

- Raske ja organiseeritud kuritegevus
- Küberkuritegevus
- Piiriülene kuritegevus
- Vägivald iseenesest
- Loodusõnnetused ja inimeste põhjustatud katastroofid

4.4 Vahendid koostöö hõlbustamiseks:

- Tulevaste olukordade ja stsenaariumide analüüs: ohu ennetamine. Europol ja teised
ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hinnanguid.
- Asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine ja tegelemine
tagajärgedega. Välja on töötatud töö programmid , mis võimvaldavad metoodiliselt
tegeleda kodanikke puudutavate ohtude ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed
töökavad on koostatud terrorismivastase võitluse, uimastikaubanduse,
inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja kodanikukaitse alal. Lisaks


8
koordineerib ühenduse kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide reageerimist
loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele.
- Tulemuslikkus asjaomases valdkonnas: ametite, institutsioonide ja organite tegevus.
On loodud mitu ELi ametit, mille hulka kuuluvad: Europol, mille peaeesmärk on
koguda ja vahetada teavet ning hõlbustada õiguskaitseasutuste koostööd nende
võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga; Eurojust¸ mis suunab koostööd
ja parandab õigusasutuste töö tõhusust; Frontex, mis juhib operatiivkoostööd
välispiiridel. EL on ka loonud ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori (Hetkel:
Gilles de Kerchove) ametikoha. Muud organid ja võrgud on samuti loodud koolituse,
uimastite, kuritegevuse tõkestamise, korruptsiooni ning kriminaalasjades tehtava
õigusalase koostöö alal.
- Lissaboni leping pani aluse sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele
( COSI ), et tagada õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste tõhus koordineerimine ja koostöö,
sealhulgas välispiiride kontrolli ja kaitse eest vastutavad asutused ning vajaduse korral
ka õigusalane koostöö kriminaalasjades, kui see on operatiivkoostöö seisukohast
oluline. Komitee tegevuse aluseks on eelkõige liikmesriikide ja ELi tasandil koostatud
ohtude hinnangud ja prioriteedid .
COSI ülesandeks on ka tagada tõhusam koostöö ELi sisejulgeolekuga seotud ELi
asutuste ja organite (Europol, Frontex, Eurojust, Cepol ja Sitcen) vahel, et sedasi
innustada operatsioone, mis on rohkem koordineeritud, integreeritud ning
tulemuslikumad.
- Vastastikusel tunnustamisel põhinevad vahendid teabe vahetamiseks ning ühiste
uurimiste ja operatsioonide hõlbustamiseks. Vastastikusel tunnustamisel põhinevate
vahendite hulka kuuluvad Euroopa vahistamismäärus ja varade külmutamise sätted.
Sellised andmebaasid nagu Schengeni infosüsteem ja võrgud on samuti loodud teabe
vahetamiseks karistusregistrite, huligaansusega võitlemise, kadunud isikute või
varastatud sõidukite ning väljastatud viisade või viisade andmisest keeldumiste kohta.
DNA ja sõrmejälgede andmed aitavad tuvastada kuriteopaika jäetud anonüümseid
jälgi. ELi õigusaktid hõlbustavad liikmesriikide koostööd, näiteks ühiste
uurimisrühmade loomine, ühisoperatsioonide korraldamine ja tihedam koostöö, et
tagada rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas tähtsate spordivõistluste turvalisus.
- Meetmete tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud hindamismehhanismid.
Näiteks vastastikune hindamine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse alla, mis on
aidanud kaasa vastastikuse usalduse suurenemisele.


9
4.5 Näiteid koostööst
 Ühised politsei- ja tollikeskused, nagu Luxembourgi politsei- ja tollikoostöö keskus,
mis toetab tõhusat operatiivkoostööd Belgia, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa politsei - , sandarmeeria ( sõjaväeline politseiüksus, mis teostab seadusjärelevalvet
tsiviilelanikkonna seas ning täidab ka sõjaväepolitsei ülesandeid) - ja tolliasutuste
vahel.
 Salzburgi foorum , kus osalevad Austria, Bulgaaria , Tš ehhi Vabariigi, Ungari, Poola,
Slovakkia , Sloveenia ja Rumeenia siseministrid, arutab ühiseid julgeolekuprobleeme.
 Läänemere maade koostöörühm, kus muu hulgas osalevad ELi mittekuuluvad liikmed,
loodi võitluseks organiseeritud kuritegevusega Läänemere piirkonnas.
 2009. Aasta juulis paljastasid Bulgaaria ja Hispaania prokuratuur ja politseivõimud
Eurojusti ja Europoli hõlmava ühise uurimisrühma abiga 17-liikmelise kuritegeliku
ühenduse, mis võltsis eurosid nominaalväärtuses enam kui 16 miljoni euro ulatuses
ning mis lasti ringlusse kogu ELis.
 2006. Aastal Saksamaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal tegutsesid
Saksamaal 13 Euroopa riigi politseinikud, kes kandsid oma tavapärast vormiriietust ja
kellele anti õiguskaitsealased volitused .





KOKKUVÕTE

[ Insert kokkvõte ]





KASUTATUD KIRJANDUS

[ Loetelu ]





12

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #1 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #2 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #3 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #4 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #5 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #6 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #7 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #8 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #9 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #10 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #11 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #12
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisukord

  • TALLINNA ÜLIKOOL
  • Ühiskonnateaduste instituut
  • Euroopa Liidu õigus
  • Referaat
  • Tallinn
  • SISUKORD
  • ELi sisejulgeoleku peamised probleemid........................................................8
  • SISSEJUHATUS
  • ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE
  • ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ
  • SISSERÄNDE KÜSIMUS
  • SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA
  • Mida see endast kujutab?
  • ELi sisejulgeoleku peamised probleemid
  • Vahendid koostöö hõlbustamiseks
  • Näiteid koostööst
  • KOKKUVÕTE
  • [ Insert kokkvõte ]
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • [Loetelu]

Teemad

  • EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES
  • ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE
  • ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ
  • SISSERÄNDE KÜSIMUS
  • SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA
  • Mida see endast kujutab?
  • Miks vaja?
  • ELi sisejulgeoleku peamised probleemid
  • Vahendid koostöö hõlbustamiseks
  • Europol
  • Eurojust
  • Frontex
  • ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori
  • Näiteid koostööst

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
docx
44
doc
12
doc
24
doc
24
doc
28
doc
140
ppt
96
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto