50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 59 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
415 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
silja500
Õppematerjali autor
........................................................................................................... 23 2.2.4 Kasumiaruande analüüs lähtudes kuluarvestuse printsiibist ......................................... 24 2.3 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 24 2.3.1 Rahavoogude aruande koostamise meetodid ................................................................ 25 3. Ettevõtte maksevõimelisuse hindamine .................................................................................. 30 3.1 Lühiajalise maksevõime hindamine ..................................................................................... 30 3.2 Pikaajalise maksevõime hindamine ..................................................................................... 34 4. Efektiivsuse (tegevustulemuse) ja tootlikkuse hindamine - aktiivsusnäitajad ................... 37 4
· saadud dividendid*; · futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; · äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks; · kinnisvarainvesteeringute ost; · teistele ettevõtetele laenu andmiseks; futuurlepingute, vastulaenude, optsioonilepingute järgsed tasumised; · tütarfirmaks mõeldud ettevõtte soetamine. 9. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest ·dividendide maksmine; ·kapitalirendimaksete põhisummad; ·omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; ·võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; ·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine.
• saadud dividendid*; • futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; • äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks; • kinnisvarainvesteeringute ost; • teistele ettevõtetele laenu andmiseks; futuurlepingute, vastulaenude, optsioonilepingute järgsed tasumised; • tütarfirmaks mõeldud ettevõtte soetamine. 9. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest •dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine.
3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010
Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus
OÜ Abilis on asutatud erakapitallil 1991. aastal Eesti pealinnas Tallinnas. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük, kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul). Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor, tegevjuht, raamatupidaja, müügijuht, laomees, autojuht, koristaja, valvur. Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud. Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia-kivi AS, Optimera Estonia AS jm. Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust liiget. Ühendus püüab omalt poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid