Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõõdab suhtarv ?
  • Millega kaubeldakse 8. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks ?
  • Mitu rahanduse liiki on Virtaneni kohaselt ?
  • Milline neist teguritest mõjutab oluliselt finatsjuhtimist ja finantsotsustusi ?
  • Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants ); ülemused; raamatupidaja 11. Kes on finantsjuht ?
  • Mida selgitab rahavoogude aruanne ?
  • Millest koosneb finantssüsteem ?
  • Milline ei ole Virtaneni (1996; Kõomägi, 2006) kohaselt ettevõtte rahanduse liik ?
  • Milles ettevõte tegutseb. toote nimi, mida ettevõte toodab. 19. Finantsjuhtimist ning finantsotsustusi mõjutavad oluliselt: Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants ). Väljakujunenud finantsasutused . Risk ja tasumatus 20. Milline järgnevalt toodutest ei ole finantsaruanne ?
  • Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik ?
  • Milline nendest ei kuulu sinna ?
  • Milline ei ole finantsaruanne ?
  • Milline neist ei ole ettevõtte finantseesmärk ?
  • Milline neist kuulub fnantsjuhi ülesannete hulka ?
  • Mis põhiprobleem võib esineda finantssuhtarvude analüüsimisel ?
  • Kuidas toimida tulumaksuga ?
  • Milliseid suhtarve kasutada ?
  • Kes jaotas vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse ?
  • Mida ühendab endas rahandus ?
  • Millist finantssüsteemide põhitüüpi tuntakse ?
  • Milline neist on ettevõtte kõige olulisem finantseesmärk ?
  • Kes on jaganud ärirahanduse kolmeks (majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus, raamatupidamislik rahandus) ?
  • Milline neist ei ole finantsaruanne ?
  • Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk ?
  • Milline neist finantsaruannetest selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul ?
  • Milline neist on finantsjuhtimise funktsioon ?
  • Missugune neist ei ole ettevõtte rahanduse liik ?
  • Milline neist ei tohiks olla ettevõtte finantseesmärk ?
  • Kui suur peab olema aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital ?
  • Mis on aktsia splittimine ?
  • Milline neist kolmest ei ole tõene aktsia liik (aktsiate liigituse alusel) ?
  • Millise ettevõtlusvormi omakapitaliks need on ?
  • Kes on trassant ?
  • Mis on finantsvõimendus ?
  • Milline alltoodud variantidest on võõrkapital ?
  • Missugused järgnevatest teguritest EI MÄÄRA kapitali hinda ?
  • Kui suur peaks olema aktsiaseltsi vähim aktsiakapitali suurus eurodes ?
  • Millist regulaarset tulu annavad omanikule intressivõlakirjad ?
  • Mis on füüsilisest ettevõtte omakapitaliks ?
  • Mis on eelisaktsia ?
  • Millised on pikaajalise rahastamise allikad ?
  • Mis on eelisaktsia ?
  • Kuidas arvutatakse (puhas) käibekapitali suurus ?
  • Milline alljärgnevatest tehetest iseloomustab käibekapitali leidmist ?
  • Mis kuulub alltoodud variantidest tulueelarvesse ?
  • Mitu peaeesmärki on rahaseisu juhtimisel ?
  • Milline neist finantseerimisstrateegiatest on viimase käsitluse kohaselt kasutusel ?
  • Millist toodud meetoditest ei kasutata eelnevalt kirjeldatud prognoosimisel ?
  • Milline järgnevatest ei ole finantsprognoosimise etapp ?
  • Millises eelarves tuuakse tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest ?
  • Milline alltoodud variantidest ei ole finantseelarve koostamise üks põhieesmärkidest ?
  • Missugust järgnevatest finantsjuhtimise strateegiatel põhinevate poliitikate alternatiividest ei ole olemas ?
  • Milliste rahaliste allikatega katab ettevõte oma investeeringud ?
  • Millistest allikatest tehakse dividendimaksed ?
  • Mis on finantsplaan ?
 
Säutsu twitteris
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks
Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited ( tavalises kirjas) ja neile
antud õiged väited ( kursiivis )

1.  Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone.
2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine . Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades.
4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest.
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine ). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).
8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht . Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta.
9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine , investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine.
10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
12. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi järgmise aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
13.  Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel , kuid neid ei saa võrrelda teiste ettevõtete näitajatega. Rahandussuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha vastavate näitajate võrdlusi erinevatel ajaperioodidel, näitajaid saab võrrelda teiste ettevõtete näitajatega.
14. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine miinimumi. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine MAKSIMUMI .
15. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine miinimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
16. Rahandus ühendab endas raha, töö ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone.
17. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama raamatupidamiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kahte tüüpi otsustele. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama finantsjuhtimiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele.
18. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks pikaajalises perspektiivis. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks lühiajalises perspektiivis.
19. Aastakümneid tagasi arvati, et ettevõtte juhi esmaseks ülesandeks ning seega ettevõtluse eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
20. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi eelneva aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
21. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Ettevõtte rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus.
22. Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pigem lühemat ajaperioodi (kuni 2 aastat). Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pikemat ajaperioodi (3-5 aastat).
23. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva käibevarade turuväärtuse viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia miinimumini ettevõtte turuväärtus , ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
25. Bilansis on näha kõik ettevõtte kantud kulud, kuid mitte teenitud tulud. Bilanss ei kajasta ettevõtte tehtud kulusid ja teenitud tulusid.
26. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada töötajate jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhti ametikohta.
28. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on ühtse turuosa hoidmine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
29. Finantsjuht on isik, kes vastutab ainult raamatupidamiskohustuslase ülesannete täitmisega ettevõttes. Finantsjuht on isik, kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes.
30. Pearaamatupidaja töökohustuste hulka kuulub raha hankimine kapitaliturult ja likviidsete väärtpaberite juhtimine. Pearaamatupidaja juhib maksude osakonna tööd, teostab juhtimis- ja finantsarvestust.
31. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine tasakaalu bilansiga. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini
32. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes ainult kasumi maksimeerimisele. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1) investeerimisotsused; 2) finantseerimisotsused; 3) rahavoogude juhtimisega seotud otsused.
33. Rahandusega tegelevad erinevad organisatsioonid , millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid , millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad.
34. Ettevõtte finantsjuhtimise esmaseks eesmärgiks on tänapäeval kasumi maksimeerimine. Ettevõtte finantsjuhtimise esmaseks eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini, laiemalt ettevõtte turuväärtuse viimine maksimumi.
35. Rahavoogude aruanne selgitab raha liikumist ettevõtte siseselt. Rahavoogude aruanne selgitab miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul.
36. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja nende pakutavatest finantsaruannetest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja nende pakutavatest finantsteenustest.
37. Bilansis esitatakse ettevõtte tegevuse tulud, kulud ja finantstulemus mingil kindlal kuupäeval. Kasumiaruandes esitatakse ettevõtte tegevuse tulud, kulud ja finantstulemus aruandes kajastatud perioodi jooksul või Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit mingi kindla kuupäeva seisuga.
38. Vertikaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat.
39. Igapäevase rahandustöö eesmärgiks on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Kontroll- analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused.
40. Finantseerimisotsused on otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri hindamisega seotud otsused.
41. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust.
42. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/B. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/E või aktsia turuväärtuse ja raamatupidamisväärtuse suhet tähistatakse lühendatult P/B.
43. Vertikaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi.
44. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva põhivara turuväärtuse viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini.
45. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti , võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini tulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv. Ettevõtte finantseesmärgid on ellu jääda, vältida maksejõuetust ja pankrotti, võita konkurentsis, viia maksimumini müügikäive ja võita maksimaalne turuosa, viia miinimumini kulud, viia maksimumini kasum, säilitada püsiva sissetuleku kasv.
46. Finantsjuht on isik, kes vastutab tootmisfunktsioonide täitmise eest ettevõtte. Finantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes.
47. Majandusaruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul.
48. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatavat horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühe vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatavat horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja /või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes.
49. Kas finantssüsteem koosneb rahavoogudest ja nende mõjust? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest.
50. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte töötajate tööülesannete täitmist ja tulemust ning analüüsida nende hingeelu, et selgitada, kas tulemused võimaldavad töötajatel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud koondamised. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused.
Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis)
  • Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital . Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/ kahjum .
  • Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT).
  • Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid.
  • Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast.
  • Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval.
  • Omaaktsiaid peab hoidma vähemalt ühe aasta. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele.
  • Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid , mis liigitatakse eelis- ja järelaktsiateks. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja lihtaktsiateks .
  • Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle vara soetusmaksumuse hinnaga. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses.
  • Osaühing võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.
  • Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär.
  • Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta.
  • Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit.
  • Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber . Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid.
  • Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval.
  • Mida rohkem ettevõte kasumit teenib, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi. Mida rohkem kasutatakse laenu, seda suurem on finantsvõimendus ja vastupidi.
  • Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja põhiaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse: lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks.
  • Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #1 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #2 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #3 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #4 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #5 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #6 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #7 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #8 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #9 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #10 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #11 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #12 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #13 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #14 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #15 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #16 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #17 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #18 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #19 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #20 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #21 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #22 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #23 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #24 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #25 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #26 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #27 ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jannn Õppematerjali autor

    Mõisted

    valemist lähtuvalt, investeerimisotsused, tegelemist, finantsjuht, finantsjuht, vaatepunktist, finantseerimisotsused, finantseerimisotsused, ettevõtte finantseesmärk, ettevõtte finantseesmärgid, finantseesmärgid, finantsjuht, pikaajaliseks laenuks, väärtpaberibörs, väärtpaberibörs, lihtveksel, lihtveksel, aktsiad, müügitüüpi rent, müügitüüpi rent, aktsiate omandamine, reaalne intressimäär, lühiajalised võlakirjad, lihtaktsia, käskveksel, aktsiaid, võlakirjade emiteerimine, võlakirjade emiteerimine, kapitali hind, veksel, eelisaktsia, aktsiad, aktsiaid, fifo meetod, käibekapital, käibekapital, käibekapital, likviidsus, finantsrisk, likviidsusriski, finantspaindlikkus, finantspaindlikkus, maksetähtaeg, käibekapitali juhtimist, kohustuste ajastamise, käibekapitali juhtimisel, käibekapitali juhtimisel, finantseelarved, finantsplaan, finantsplaan, finantsplaan, jäik eelarve, jäik eelarve, finantsprognoosimine, müügiprognoosi aluseks, paindlik eelarve, jäik eelarve, müügikäibe planeerimine, finantsprognoosimine, finantseelarved, finantseelarved, finantsplaan, lühiajalised finantsplaanid, lühiajalised finantsplaanid, tasuvuspunktis, bilansi põhivõrrand, bilansi põhivõrrand, bilansi põhivõrrand, bilansi põhivõrrand, äriühinguna, investeerimisotsused, eas, finantsjuhtimine, finantsjuhtimine, finantsjuhtimine, aktsiad, pikaajaline laen, pikaajaline laen, aktsiaid, miller, likviidsus, definitsiooni kohaselt, finantseelarved, rentaabluse

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    doc
    Ettevõtte rahandus - konspekt
    15
    doc
    Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK
    54
    doc
    Ettevõtte majandusõpetus-kordamisküsimused
    3
    docx
    Ettevõtte rahandus
    35
    docx
    Ettevõtluse konspekt
    30
    doc
    Ettevõtluse kordamisküsimused
    64
    pdf
    Konspekt ettevõtte rahandus
    9
    docx
    Ettevõtluse eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun