Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas
Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi : 1. Vältimatu ehk elupäästev esmaabi: 1.1. elustamine 1.2. muu vältimatu esmaabi 2. Jätkuv esmaabi Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe. Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid. ESMANE MEDITSIINILINE ABI Esmast meditsiinilist abi annavad parameediku ja eriväljaõppega päästjad, kasutades esmase meditsiinilise abi andmise vahendeid ja ravimeid. TRANSPORTIMINE Õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jätkatakse kannatanu transportimise ajal kiirabiautos. RAVI
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida
SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.................................................................
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta
Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele.
Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku
ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi 8. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist.
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud.
! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud.
B.2.7. 1. Kui kaua kestab kliiniline surm väliskeskkonna temperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit toatemperatuuril. 2. Millises järjestuses kontrollitakse elusignaalide olemasolu või puudumist võimaliku südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega
· Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, 2. Nimeta elupäästva esmaabi võtted kõhtu, abaluude vahele · Elustamine · Valu ei ole seotud hingamisega
Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Miks imikule rinnapiim? Rinnapiim on liigispetsiifiline, seetõttu ongi emapiim imikule parim toit. Rinnapiim: *sisaldab imikule vajalikke toitaineid *vähendab nakkuste riski *on imikule kergesti seeditav *alati käepärast, õige temperatuuriga ja tasuta Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
