ESMAABI küsimused - vastustega (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt ?
  • Kuidas päästa uppujat ?
  • Kes on vooluahela osa ?
  • Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit ?
  • Missugune on õige järjekord ?
  • Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist ?
  • Kuidas uuritakse hingamist ?
  • Mida tähele panna vereringe uurimise juures ?
  • Mida tähendab elupäästev esmaabi ?
  • Kuidas ennast kaitsta ?
  • Missugune on surumissagedus ?
  • Kui kaua jätkatakse elustamist ?
  • Kuidas peatada suurt välist verejooksu ?
  • Kuidas ennast kaitsed ?
  • Millised on šoki tunnused ?
  • Millised on šoki põhjused ?
  • Kuidas aidata šokis inimest ?
  • Mida tähele panna ?
  • Kuidas aidata teadvusetut kannatanut ?
  • Mida tähendab jätkuv esmaabi ?
  • Mis on ajukolju trauma ?
  • Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks ?
  • Missugused on ajukolju trauma tunnused ?
  • Kuidas aidata ajukolju traumaga kannatanut ?
  • Missugused on rindkere organite vigastuse tulemused ?
  • Missugused on kõhuõõne organite vigastuse tunnused ?
  • Mida tähendab sisemine verejooks ?
  • Missuguse olukorra see võib põhjustada ?
  • Kuidas tegutseda rindkere ja kõhuõõne vigastusega kannatanu abistamisel ?
  • Missuguseid tegevusi vältida ?
  • Mis võib põhjustada lülisambavigastusi ?
  • Missugused on lülisambavigastusega kannatanute tunnused ?
  • Kuidas jagunevad luumurrud ?
  • Mis on luumurdude põhjused ?
  • Missugused on luumurdude tunnused ?
  • Kuidas suhtuda lahastamisse koduste vahenditega, kui kiirabi saabub peatselt ?
  • Missuguseid tegevusi vältida luumurdudega kannatanu abistamisel ?
  • Kuidas käituda liittraumaga kannatanu abistamisel ?
  • Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused ?
  • Kuidas kuumakahjustused ära tunda ?
  • Mis on dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus ?
  • Kuidas tekivad põletushaavad ?
  • Missugused on erinevate põletusastmete tunnused ?
  • Kuidas tegutseda põletushaavadega kannatanu abistamisel ?
  • Mida kindlasti vältida jne ?
  • Kuidas kahjustab elektrivool inimorganismi ?
  • Missugused on elektrivoolu tõttu kahjustada saanud inimese tunnused ?
  • Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral ?
  • Mida tähendab alajahtumine ehk hüpotermia ?
  • Mis põhjustab hüpotermiat ?
  • Missugused on hüpotermia tunnused ?
  • Kuidas aidata alajahtunud inimest ?
  • Kuidas aidata külmunud jäsemetega inimest ?
  • Mida teha lokaalsete külmakahjustuste korral ?
  • Kuidas tegutseda uppunut päästes ?
  • Kui uppunul on selgroovigastuse kahtlus , kuidas siis aidata ?
  • Kuidas tegutseda silmavigastuse korral ?
  • Miks tekivad ninaverejooksud ?
  • Kuidas aidata tugeva ninaverejooksu korral ?
  • Miks tekivad krambid ?
  • Kuidas käituda, kui inimene krampleb ?
  • Kuidas võib sattuda võõrkeha hingamisteedesse ?
  • Kuidas tegutseda , et aidata kannatanul võõrkeha väljutada ?
  • Mis on Heimlichi võte ?
  • Missugused on mürgituste põhjused ?
  • Kuidas aidata kannatanut erinevate mürgituste korral ?
  • Kuidas toimida maohammustuste korral ?
  • Missugused on maohammustuse ( rästik ) tunnused ?
  • Missuguseid reaktsioone võib põhjustada putuka piste ?
  • Missuguseid haigusi levitavad puugid ?
  • Kuidas puukide levitatavaid haigusi ära hoida ?
  • Missugused esmaabivahendid peavad olema ettevõttes minimaalselt olemas ?
  • Kuidas liikuda jäätunud veekogul võimalikult ohutult ?
  • Mida veel silmas pidada ?
  • Mis on lumepimedus ?
  • Kuidas toimida nii, et lumepimedust ei tekiks ?
  • Missugused on toidu kolm põhilist koostisosa ?
  • Kus arstiabi kättesaamine on raske ?
 
Säutsu twitteris

ESMAABI


KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös


1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt?
(päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine , kannatanu seisundi
hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi , haigla ).


Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on:



päästmine otsesest ohust,
sündmuskoha märgistamine

kannatanu seisundi hindamine

elupäästev esmaabi

112
– abikutse

jätkuv esmaabi

kiirabi

haigla




2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb
kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa
elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne
3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord ? (kõige
kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus).


Kannatanu seisundi hindamine

Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja

välja selgitada
elustamisvajadus
, st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta
süda töötab.


4. Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist?


Teadvuse uurimine


Kui inimene on kaotanud teadvuse või näib elutu, selgita välja, kas teda saab äratada või
mitte.
Uuri kannatanut järgmiselt.

Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel.

Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa
teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või
ebamäärase häälitsusega, esineb teadvuse häire.

Kui ta ei reageeri üldse ärritajale, on ta teadvuseta


5. Kuidas uuritakse hingamist?


Hingamise uurimine



Vaata, kas kannatanu rindkere liigub.

Kuula, kas ta hingab.

Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule ,
katsu käeseljaga, kas tuleb hingeõhku.

Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16
korda minutis .

Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja
hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga


Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.)


 Aseta põsk kannatanu suu lähedale:


o Kas tuleb hingeõhku?
Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt.
o Kas esineb mingit heli?
Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage
südameseiskumise korral).
o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus.
6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures?


Vereringe uurimine



Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest
paremale või
vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis.
Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus ) töö
efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel,
komplemisel.


Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis),
teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes
kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti.


 Katsu vähemalt 10 sekundit ( pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis


 Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile)


 Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni


 Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži

Laste eripära


 Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1
aastastel 100-120 korda minutis.).


 Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe
sõrmega)


 Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis).





Vererõhk


Arteriaalse vereringe seisundi kohta ja vere liikumisest erinevatesse kehaosadesse
saadakse teavet vererõhu mõõtmisega .
Pulssi kombeldes saab hinnata ka kriitilises situatsioonis ligikaudset vererõhku.
Südametöö ebaefektiivsus alandab vererõhku, mis mõjutab südamest eemalolevate
kehaosade arterites olevat (nt. kodarluuarter) rõhulainet ja pulss ei ole kombatav.


Kui kodarluuarteril on pulss palpeeritav, siis on süstoolne vererõhk (südame töörõhk)
vähemalt 80/90 mmHg (elavhõbedamillimeetrit). Kui aga reiearterilt või kaelaarterilt,
siis 60 mmHg. Kui süstoolne vererõhk langeb alla 60 mmHg on see liiga madal, et
tagada organismi elutalitluseks vajaliku vereringe ja hapnikuga varustatus. Inimene on
teadvusetu ja vajab elustamist.


7. Mida tähendab elupäästev esmaabi?


Elupäästev esmaabi on aga kiireloomuline, kuna on

vaja taastada ja/või säilitada kannatanu elutähtsad

funktsioonid kuni professionaalse abi saabumiseni.
Elupäästvat esmaabi peab oskama anda inimene, kes
on läbinud sellealase koolituse.


Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega:


a) Vabasta hingamisteed
b) Tee kunstlikku hingamist (mitu puhumist?, kuidas ennast kaitsta?, kuidas
avada hingamisteed lülisamba vigastuse kahtluse korral?)
c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus?
Kui kaua jätkatakse elustamist?


8
TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL
Elupäästev esmaabi
Elustamise ABC

Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta
elustamisega:
A – vabasta hingamisteed,
B – tee kunstlikku hingamist,
C – tee südamemassaaži.
h
ingamisteede avamine

Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid ,
okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks
külili ja pärast uuesti selili .

Painuta kannatanu pea kuklasse.
NB!
h
ingamisteede avamine lülisamba vigastuse
kahtluse korral

Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid).

Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse,
vaid tõmba teise käega alalõug üles.
Kunstlik hingamine
Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse
suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva
-
hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee
ainult südamemassaaži.
Suust suhu hingamine

Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni.

Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kan
-
natanu suule ja puhu õhk aeglaselt kannatanu
kopsudesse.

Tee kaks puhumist järjest.
Kontrolli pulssi unearterilt.

Kui pulss on tunda, jätka ainult kunstliku hingamise
tegemist.

Kui pulssi tunda ei ole, siis alusta südamemassaaži.
Väldi
Ära lase sissepuhumise ajal kannatanu ninasõõrmeid lahti.

Südamemassaaž


Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta
rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul
alusel.

Aseta oma käed kannatanu rinnaku alumisele
kolmandikule, pannes ühe käe teise käe selja peale.
Vajutus toimub labakäe päkaga.

Olles ise kannatanu kohal, hoia käevarred küünar
-
liigestest sirged .

Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 4-5 cm.

Vajuta 30korda järjest surumissagedusega 80-100
korda minutis.

Jätka elustamist suust suhu hingamisega.
Väldi

Jälgi käte õiget asetust, et ei murraks kannatanul
roideid katki ja ei tekitaks sisemisi vigastusi.
NB! Elustamisel tehakse vaheldumisi:

2 suust suhu hingamist,

30 südamemassaaži.

Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni
või kiirabi saabumiseni.
Elustamisvõtete efektiivsuse hindamine
Elustamise käigus kontrolli, kas:

rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel,

nahk ja limaskestad muutuvad roosamaks,

südamemassaaži pulss on tuntav unearteril.
NB! Hingamise puudumisel vabasta hingamisteed!


Ava ülemised hingamisteed :


 Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed
vabanevad):


o Aseta käsi kannatanu laubale (nii, et pöidla ja nimetissõrmega on võimalik
ninasõõrmed kinni pigistada)
o Aseta teise käe 2-3 sõrme (nimetis- ja keskmine sõrm ) lõua alla, tõstes lõuga.
o Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta
ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged
hingamisteed)


 Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see
hingamisteedest.


 Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse.


 Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist.


8. Kuidas peatada suurt välist verejooksu ? Teades, et verega levivad ohtlikud
nakkushaigused (HIV, B- ja C- hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune
on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas
on esemed ( nuga , puupilbas jne)?




9. Mis on šokk?


Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses.




Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite
t ööd . Seisund on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest.


Verehulga märgatav vähenemine ( verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi
kuivamine (higistamine, põletushaavad , kõhulahtisus jne) viib šokiseisundi tekkimisele .


10. Millised on šoki tunnused?


Tunnused



Kahvatu, külma higiga kaetud nahk,

kiire ja nõrk pulss,

kiire hingamine,

kannatanu on rahutu , võivad tekkida teadvuse häired


Algselt
o Kiire pulss - mida kiirem ja nõrgem, seda raskem on šokk o Kahvatu - , külm-, ja kleepuv nahk ( verevool naha alla väheneb)
o Külm higi


 Süvenemisel


o Hallikassinine nahk, eriti huulte sisekülgedel (marmortaaž)
o Nõrkus, pearinglus
o Iiveldus , võimalik oksendamine
o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht)
o Kiire pindmine hingamine
o Nõrk niitjas pulss
o Vererõhu langus.


 Aju hapnikuvarustuse halvenemisel


o Loidus
o Rahutus ja agressiivsus
o Haigutamine ja õhu ahmimine
o Teadvusetus


 Südameseiskus.





11. Millised on šoki põhjused?


Põhjused



Välimine verejooks,

sisemine verejooks,

põletus ,

südameinfarkt ,

allergia .


 Suur verekaotus
kui verekaotus >1,2 liitri


 Teiste kehavedelike kaotus


kõhulahtisus, oksendamine
põletused


 Südame pumbafunktsiooni puudulikkus
raske südamehaigus - infarkt , äge puudulikkus


Infektsioonid


 Hormonaalne puudulikkus


 Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk)


 Ravimmürgistus


Seljaaju trauma


 Valu


 Äkiline hingeline löök – psüü hiline šokk.




12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna?
(ära anna juua, ära lase püsti tõusta)


Tegutsemisjuhised:

Pane kannatanu lamama.

Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale.

Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda.

Rahusta kannatanut.
Väldi



Ära anna kannatanule juua ( oksendamise vältimiseks).

Ära lase kannatanul püsti tõusta.


13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut?
(kannatanu hingab ja ta süda töötab)


Teadvuseta kannatanu abistamine

Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema
pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama
stabiilsesse külili asendisse.

Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.

Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja
taga.

Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea
püsiks paigal.

Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see
fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli.


14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute
kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas
mobiililevi puudub?
15. Mida tähendab jätkuv esmaabi?
(Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi
saabumiseni)


16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks?


Ajukolju trauma

Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju

trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd , ajupõrutus ja
ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib
ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka
selgroo kaelaosa vigastust.
Põhjused:

Löök pähe,

kukkumine,

vette hüppamine,

liiklusõnnetus ,

füüsiline vägivald jne


Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus.
Põhjustajateks võivad olla:


 õnnetusjutumid,
 sporditraumad,


 liiklusõnnetused,


 kaklused.,


 ka ealised eripärasused (tihemini kukuvad ja vigastavad end just vanemaealistel
inimesed),


 koordinatsioonihäired,


 mõne haiguse tagajärg,


 väga madal vererõhk ne.

90 %-l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda

nim. amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus.





17. Missugused on ajukolju trauma tunnused?


Tunnused



Kliiniline surm,

teadvusetus,

hilisem järsku tekkiv teadvusekadu,

süvenev teadvusehäire kuni teadvuse
kaotuseni,

lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei
mäleta juhtunut
suust, ninast või kõrvast jookseb verd või roosakat
vedelikku,

verevalumid silmade ümber (prillverevalum),

ühe kehapoole nõrkus,

eri suurusega pupillid,

iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, nägemise - ja tasakaaluhäired, krambid ,

käitumishäired , agressiivsus.
Tunnused:


 halb olla, võib esineda peavalu, uimasust;


 kahvatus;


 iiveldus 5-6 t pärast;


 pulss ja hingamine varieeruvad;


 oksendamine.




18. Kuidas aidata ajukolju traumaga kannatanut? Mida peab tähele panema
selgroovigastuse kahtlusega kannatanu abistamisel?


Tegutsemisjuhised



Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva
esmaabi andmist helista kohe numbril

112
, kust
vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid
kannatanu abistamiseks.

- Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis
aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
Vt Elustamise ABC.
- Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama
stabiilsesse külili
asendisse.

Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.

NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu
puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead
kuklasse, vaid jäta otseks.

Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi
on selja taga.

Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea
püsiks paigal.


NB! Ka seljaaju on aju! Seljaaju põrutuse korral võib inimene hakata oksendama juba 5
minuti jooksul pärast traumat.
Peavigastuste korral kahtlusta alati lülisamba kaelaosa vigastust. Ära liiguta kannatanut, kui
selleks ei ole vajadust. Kaelalahase asetamine on vajalik. Selle puudumise korral hoia pea
paigal ja taga hingamisteede avatus .


Esmaabi:


 Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel külili
püsiasendisse,


 Lamada on soovitav 24 tundi, et vältida verevalumite tekkimist!


Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi. Kui umbes kolme nädala pärast tekivad
uuesti peavalud , mäluhäired või laps võib hakata kokutama, ilmnevad kõne- ja
psüühikahäired , nägemishäired , siis minna ruttu traumapunkti. Ajus on eriti ohtlik, kui
verevalum sidekoestub. Seega veab see endaga kaasa ajukeskusi. Ohtlikkus oleneb asupaigast
ajus.


 Verejooksude või haavade olemasolu korral peata verejooksud , seo haavad, aga


 jäta kannatanu võimalusel samasse asendisse, nagu sa ta leidsid .


 Lülisamba trauma kahtluse korral ära luba ka teadvusel oleval kannatanul end
liigutada, kutsu kohe kiirabi.


 Prillhematoom- kuklale kukkumisel võivad tekkida järgmisel hommikul sinised rõngad silmade ümber - kutsu 112 või vii ruttu kannatanu traumapunkti.




19. Missugused on rindkere organite vigastuse tulemused?

Rindkere organite vigastuste tunnused

• Kliiniline surm,
šoki tunnused:
• nahk on kahvatu, kaetud külma higiga,
• pulss on kiire ja nõrk,
• hingamine on sage,
• kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired,
• hingamisraskus, hingeldus, abilihaste kasutamine (kaelal nähtav),
• õhupuudus,
• rahutus,
valu,
nahk muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud
ja küünealused (näitab rasket hapnikupuudust).


20. Missugused on kõhuõõne organite vigastuse tunnused?


Kõhuõõne organite vigastuste tunnused



Kliiniline surm,
šoki tunnused:
• nahk on kahvatu, kaetud külma higiga,
• pulss on kiire ja nõrk,
• hingamine on sage,
• kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired,
• kõhulihaste pinge, kõhuvalu ,
sundasend – kannatanu hoiab ennast kägaras,
kõhu komplemisel valulikkus, iiveldus, oksendamine,
• rahutus
21. Mida tähendab sisemine verejooks? Missuguse olukorra see võib põhjustada?


Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused

Rindkere ja kõhuõõne organite vigastuste üks oht on

suure sisemise verejooksu tekkimine.
Põhjused
• noa ja tulirelva vigastus ,
• löök rindkere piirkonda või kõhtu (maksa, põrna
rebend , soolte vigastus),
• kukkumine kõrguselt,
• liiklusõnnetus jne




22. Kuidas tegutseda rindkere ja kõhuõõne vigastusega kannatanu abistamisel?
Missuguseid tegevusi vältida?


Tegutsemisjuhised


• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva
esmaabi andmist helista kohe numbril

112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid
kannatanu abistamiseks.

• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta
kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
• Vt Elustamise ABC.
• Kui kannatanul tekivad šoki tunnused, siis tuleb
võidelda šokiga.
• Pane kannatanu lamama.
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale.
• Kata kannatanu soojalt, kuna vigastatud kannatanul on mahajahtumise oht.
• Rahusta kannatanut.
• Kui rindkerevigastusega haige on teadvusel,
kindlusta kannatanule võimalikult mugav
asend.
Väldi

Ära anna kannatanule juua.


23. Mis võib põhjustada lülisambavigastusi?
Põhjused


• Vette hüppamine,
• liiklusõnnetus,
• kukkumine kõrgustelt jne


24. Missugused on lülisambavigastusega kannatanute tunnused?


Tunnused


• Kliiniline surm.
Olenevalt seljaaju vigastuse ulatusest ja kõrgusest võivad esineda järgmised nähud :
• Hingamishäired,
• jäsemete nõrkus või täielik halvatus ,
• mõne kehaosa tundlikkuse nõrgenemine või tundetus (nt jalgadel, käsivartel, õlgadel),
• surin, torked, põletustunne jäsemetes,
• valu selgroo piirkonnas.


25. Mida peab eriti hoolikalt tähele panema lülisambavigastusega kannatanu
abistamisel? (elustamisel jäta kannatanu pea otseks, liiguta inimest vaid
otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks)

Tegutsemisjuhised


Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu
abistamiseks.

• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta
kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu
elustamisel jäta kannatanu pea otseks, ära pai
nuta kannatanu pead kuklasse!
hingamisteede avamiseks tõmba kannatanu alalõug üles.
Vt Elustamise ABC.
• Kui teadvuseta kannatanul on tekkinud hingamistakistus (keel vajub kurku), siis püüa
hingamiteed avada selili asendis, tõmmates alalõuga üles.
• Kui kannatanu on teadvuseta ja jääb järelevalveta
(abi kutsudes), siis keera ta stabiilsesse külili asendisse.
• Pea, õlad ja vaagen liiguvad kannatanu pööramisel
ühes tasapinnas.
NB!
Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu
puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead
kuklasse, vaid jäta otseks.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on
selja taga.
Pane tema pealmise käe laba põse alla ja võimalu
-
sel veel midagi (jalanõu, jope), et pea külje suhtes
alla ei vajuks.

Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju
kõhuli.
• Vajadusel pane peale ja kaelale toeks kokkurullitud
riided, seejuures kannatanu pead ja kaela mitte
liigutades!
NB!
Selgroovigastuse kahtlusega kannatanut
võid liigutada ainult otsesest ohust päästmiseks
või elupäästva esmaabi andmiseks.
Väldi
• Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise
eesmärgil.
• Ära anna kannatanule juua.


26. Kuidas jagunevad luumurrud ?


Kinnine luumurd - murru kohal puudub haav , näha turse , hematoom, jäseme
deformatsioon .


Lahtine luumurd - murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad.




27. Mis on luumurdude põhjused?


Põhjus on trauma (löök või surve luule, pikaaegne koormus e. väsimusmurd) või muud
põhjused.


28. Missugused on luumurdude tunnused?


Tunnused:


• Šoki tunnused:
• nahk on kahvatu, kaetud külma higiga,
• pulss on kiire ja nõrk,
• hingamine on sage,
• kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvuse
-häired,
• valu,
• turse,
• jäseme liikumisvõime langus,
• jäseme väärasend,
• lahtise luumurru puhul verejooks.

Tunnused


 Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis e. deformatsioon.


 Turse
 Nahaalused verevalumid (hematoom), verejooks kudede vahele


 Väga tugev terav valu (roidemurru korral valu hingamisel),


 Verejooks haavast (luuots on tekitanud haava)


 Võivad lisanduda šokisümptomid.




29. Kuidas suhtuda lahastamisse koduste vahenditega, kui kiirabi saabub peatselt?





30. Missuguseid tegevusi vältida luumurdudega kannatanu abistamisel?


Väldi
• Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult äärmisel vajadusel.
• Ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga
kannatanut.
• Ära anna kannatanule juua.


31. Kuidas käituda liittraumaga kannatanu abistamisel?


Liittraumaga kannatanu on saanud õnnetuse tagajärjel kahe või enama erineva piirkonna
vigastusi. Rasketest vigastustest võivad koos esineda näiteks pea-, rindkere-, selgroo- ja
kõhuvigastus või jäsemete luumurrud.

Tegutsemisjuhised

Liittraumaga kannatanu abistamisel selgitatakse välja elupäästvate võtete kasutamise vajaduse
järjekord ning seejärel antakse elupäästvat esmaabi.
Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu elustamisel jäta kannatanu pea otseks, ära pai
nuta kannatanu pead kuklasse, hingamisteede avamiseks tõmba kannatanu alumine lõug üles.


Peata suur väline verejooks.
• Suru veritsev haav oma (kaitstud käe) sõrmedega kinni või võimalusel lase seda teha
kannatanul.
• Pane kannatanu lamama.
• Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.
• Esimesel võimalusel tee haavale rõhkside käepärastest vahenditest:
• Voldi või rulli riidetükk kokku ja aseta haavale.
• Võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav sellega kõvasti kinni.
• Äärmisel juhul kasuta žgutti.
• Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
• Pane kannatanu lamama.
NB ! Anna asend, kus valu on kõige väiksem.
• Tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale.
NB ! Vaagna reie või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles.
• Kata kannatanu soojalt.
• Rahusta kannatanut .Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama
stabiilsesse külili asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead
kuklasse, vaid jäta otseks.


• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on selja taga.


• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.


• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
Kui kannatanu kohe elupäästvat esmaabi ei vaja, tuleb selleks siiski pidevalt valmis olla.
Väldi
• Väldi igasugust kannatanu liigset liigutamist, tee
seda ainult kannatanut otsesest ohust päästes või
talle elupäästvat esmaabi andes.
• Ära anna kannatanule juua.
32. Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused? Missuguseid kuumakahjustusi võib
esineda? ( päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus ) Mis on nn
kuumakrambid ?




33. Kuidas kuumakahjustused ära tunda?


Tunnused


Kliiniline surm,


• krambid,
• teadvusehäired või teadvusekaotus,
• sage hingamine,
• kiire pulss (160-180 lööki minutis),
• punetav, kuum ja kuiv nahk,
• oksendamine,
• eelnähud:
• peavalu,
• peapööritus,
väsimus





34. Kuidas tegutseda:
a) Kuumakurnatuse korral?
Tegutsemisjuhised


• Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse.
• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112
kust
vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
• Pane kannatanu lamama.
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale.
• Kata kannatanu soojalt.
• Rahusta kannatanut.Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama
stabiilsesse külili asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhul
b) Kuumarabanduse korral?


Tegutsemisjuhised


• Vii kannatanu jahedasse, võta ära pealisriided.
• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
• Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili
asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Jahuta ja niisuta nahka märja rätikuga.
• Pane otsmikule külma veega niisutatud rätik .
Väldi
• Ära tõsta kuumarabandusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht).
• Ära jahuta kannatanut liigselt maha.


c) Kuumakrampide esinemisel?
d) Päikesepiste saanu aitamiseks?


Tegutsemisjuhised


• Aseta kannatanu varjulisse kohta lamavasse asendisse, võimalusel ülakeha pisut kõrgemale.
• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

• Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili
asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Jahuta pead niisutatud rätikuga.


35. Mis on dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus? Kuidas see tekib ja kuidas
vedelikupuudust vältida?
36. Kuidas tekivad põletushaavad? ( termilised , elektripõletused, kiirguspõletused,
keemilised söövitused)


Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab
põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid).

Põhjused

• Kõrge temperatuur,
• kuumad vedelikud (laste puhul inhalatsioonivedelikud),
• lahtine tuli,
kemikaalid ,
elekter ,
• päike jne
37. Missugused on erinevate põletusastmete tunnused?


Tunnused


• Valget või musta värvi kärbunud kude (valutundlikkus puudub),
• suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud,
•punetav, kuiv nahk


38. Kuidas tegutseda põletushaavadega kannatanu abistamisel?


Tegutsemisjuhised


• Jahuta põletushaava jaheda voolava kraaniveega. Jahutamise kestus on 15-20 minutit.
• Kata haav puhta sidemega.
• Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik.
• Kata kannatanu pärast haavade jahutamist ja sidumist soojalt, vältimaks mahajahtumist


39. Missugused on tegevuste järjekorrad põletushaavadega inimeste abistamisel,
mida kindlasti vältida jne?


Väldi


• Ära aseta suurte põletustega haiget pikaks ajaks külma vanni või veekogusse, see võib
põhjustada organismi mahajahtumise.
• Ära kasuta paljast jääd ja jääk ülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi
süvendada.
• Ära aseta lahtisele põletushaavale mitte mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli,
hapukoor , aaloe , mesi , vaseliin jne). Kasuta ainult spetsiaalseid põletuse raviks ettenähtud
vahendeid
• Kunagi ei tohi happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida ja vastupidi.
40. Kuidas kahjustab elektrivool inimorganismi?
Elektrivool kahjustab otseselt kudesid , tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame
rütmihäireid või koguni südame seiskumise.


41. Missugused on elektrivoolu tõttu kahjustada saanud inimese tunnused?


Tunnused


• Kliiniline surm,
• šoki tunnused:
• nahk on kahvatu, kaetud külma higiga,
• pulss on kiire ja nõrk,
• hingamine on sage,
• kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired,
• teadvusekadu,
• hingamistakistus,
• ebaregulaarne pulss,
• III ja IV astme põletus,
• lihaste kramplik kokkutõmme





42. Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral?


Tegutsemisjuhised


• Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil.
• Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas ).
• Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud , kuiv laud, raamatud
jms).
• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112
kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
• Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
• Pane kannatanu lamama.
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale.
• Kata kannatanu soojalt.
• Rahusta kannatanut
43. Mida tähendab alajahtumine ehk hüpotermia ? Mis põhjustab hüpotermiat?


üldine alajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allapoole normaalset
kehatemperatuuri. Kui kehatemperatuur langeb 30°C-ni, kaotab inimene teadvuse.

Põhjused

• Külma ilmaga väljas maha istuma või lamama
jäämine (haigushoog, joove , trauma),
• metsa eksimine,
• külma vette kukkumine.
44. Missugused on hüpotermia tunnused?


Tunnused
• Elu tundemärgid puuduvad,
• teadvusetus, vaevalt tajutavad pulss ja hingamine,
• segasus, hallutsinatsioonid ,
unisus , uimasus,
• jäsemete jäikus ,
• lihasvärinad,
• kahvatu, külm nahk
45. Kuidas aidata alajahtunud inimest?

Tegutsemisjuhised


• Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112.
• Kata kannatanu soojalt.
• Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided.
• Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki.
Väldi

Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid

helista 112.
• Ära liiguta teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset külili asendit.


46. Kuidas aidata külmunud jäsemetega inimest?


Kui alajahtumine võib tekkida ka plusskraadide juures, siis külmumine saab toimuda ainult
miinuskraadide juures. Tavaliselt toimub see väljaulatuvates kehaosades (nina, kõrvad ,
põsesarnad, labakäed, labajalad). Külmunud piirkonda soojenda passiivselt oma keha
soojusega, ära hõõru külmunud kohta. Konsulteeri arstiga.


47. Mida teha lokaalsete külmakahjustuste korral? (nina, põsesarnad, kõrvalestad)
48. Kuidas tegutseda uppunut päästes?


Uppuja päästmine algab uppuja väljatoomisega veekogust, ainult väga hea ujuja tuleb
sellega toime ning temagi peab mõtlema oma ohutusele.


Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta
kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
• NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu elustamisel jäta kannatanu pea otseks, ära
painuta kannatanu pead kuklasse, hingamisteede avamiseks tõmba kannatanu alumine lõug
üles.
Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili
asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
49. Kui uppunul on selgroovigastuse kahtlus , kuidas siis aidata?


NB!
Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead
kuklasse, vaid jäta otseks.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi on selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Kata kannatanu soojalt.


50. Kuidas tegutseda silmavigastuse korral?
51. Miks tekivad ninaverejooksud?
52. Kuidas aidata tugeva ninaverejooksu korral?


 Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma (vt. pilti), teadvusetu stabiilsesse
küliliasendisse.


 Selili pannes valgub veri neelu kaudu makku, mis võib põhjustada okseärrituse.


 Suru ninatiivad kokku (vt. pilti) just luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevat
survet avaldades vähemalt 10 minutit.


 Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi.


 Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada (kestab üle 10 minuti), kutsu 112 või
transpordi kannatanu haiglasse.




53. Miks tekivad krambid?
54. Kuidas käituda, kui inimene krampleb?
55. Kuidas võib sattuda võõrkeha hingamisteedesse?


Toit (nätske liha, kompvek jne),


• laste puhul kõikvõimalikud väikesed esemed (nööbid, nupud, korgid jne


56. Kuidas tegutseda , et aidata kannatanul võõrkeha väljutada? Kuidas aidata
sellises olukorras iseennast?


Hingamisteede mittetäieliku sulguse korral peab kannatanu köhima (ära pärsi köhimist).
• Kui köhimine ei õnnestu, painuta kannatanu ülakeha ette-alla, pea vöö kohast madalamale ja
patsuta abaluude vahele.
Väikelapse puhul võta jalgadest ja raputa suunaga allapoole.


• Täiskasvanute ja suuremate laste puhul kasuta heimlichi võtet:


• Aseta oma käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu.
• Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega rusikast või randmest.
• Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu.
• Tõmba seongus käed järsu nõksatusega enda poole, suunaga kannatanu abaluude poole.
• Tee seda korduvalt.
Täiskasvanul saab heimlichi võtet kasutada ka lamavas asendis:
• Pane kannatanu lamama selili.
• Aseta oma käed vahetult nabast ülespoolekannatanu kõhule.
• Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele.
• Tee seda korduvalt, kuni võõrkeha eemaldumiseni.
Kui see ei aita, siis ekstreemolukorras sulge kannatanu ninasõõrmed ja puhu tugevasti 4

5 korda kannatanu hingamisteedesse.

Kui takistus kaob ja kannatanu on teadvuseta, ei hinga, süda ei tööta, alusta elustamist.
• Pärast kannatanu teadvusekaotust ning elustamisvajaduse tekkimist helista numbril

112ja alusta elustamist.
• Painuta pea kuklasse ja tõsta teise käega lõug üles.

57. Mis on Heimlichi võte?


• Aseta oma käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu.
• Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega rusikast või randmest.
• Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu.
• Tõmba seongus käed järsu nõksatusega enda poole, suunaga kannatanu abaluude poole.
• Tee seda korduvalt.
Täiskasvanul saab
heimlichi võtet kasutada ka lamavas asendis:
• Pane kannatanu lamama selili.
• Aseta oma käed vahetult nabast ülespoolekannatanu kõhule.
• Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele.
• Tee seda korduvalt, kuni võõrkeha eemaldumiseni
58. Missugused on mürgituste põhjused?


Põhjused


Ravimid ,
alkohol ,
narkootikumid ,
vingugaas ,
mürgised taimed, ka seened,
olmekeemia ,
• söövitavad ained ( happed ja leelised ),
• orgaanilised lahustid ( bensiin , tärpentin , petrooleum ),
• muud mürgised ained: elavhõbe , arseen , fosfor jne.
59. Kuidas aidata kannatanut erinevate mürgituste korral? (ravimid, alkohol ,
narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, olmekeemia, söövitavad
ained, orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum)
Tegutsemisjuhised


Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112,
kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
• Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili
asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Kui esineb ravimimürgistus:
Püüa üles leida selle ravimi originaalpakend, mida kannatanu sõi, ja teavita sellest ka arsti.
Väldi
• Ära anna kannatanule juua.
• Ära kutsu esile oksendamist .
60. Kuidas toimida maohammustuste korral?


Kuna maomürk on valgulise koostisega, siis võib võõrvalgu sattumine organismi tekitada
allergilisi reaktsioone kuni anafülaktilise šokini välja. Võõrvalgul on ka vere vormelemente
ning organismi kudesid kahjustav toime.

Tegutsemisjuhised

Pärast kannatanu seisundi hindamist ja esmaabi andmist helista kohe numbril 112, kust
vajadusel saad
kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
• Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist.
Šoki vältimine
• Pane kannatanu lamama.
• Kata kannatanu soojalt.
• Rahusta kannatanut.
Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse
küliliasendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse.
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga.
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Vabasta jäse riietest , kettidest, kellast jne, mis võivad turse tekke korral põhjustada survet
kudedele ja sellega kudedekahjustust.
• Pane hammustuskohale puhas side.
• Anna hammustuskohaga jäsemele võimalikult stabiilne asend, soovitatav on jäse lahastada.
• Hoia jäset allpool südame kõrgust.
• Hoia kannatanut võimalikult rahulikuna.
Väldi
• Ei tohi asetada žgutti!
• Ära püüa mürki välja imeda.
• Ära tee lõiget hammustuskohale.
• Ära tee rõhksidet.
• Ära aseta hammustuskohale jääkotti, sest see võib süvendada edasist kudede kahjustust.
61. Missugused on maohammustuse ( rästik ) tunnused?
Maomürgi mürgistust klassifitseeritakse kolme
raskusastme järgi:
• Raske – näha ühe või mitme hamba jälg , massiivne turse, nahaalused verevalumid, raske
mürgistuse nähud, šokk. Keskmine - näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus levinud hammustuskohast
kaugemale, üldised nähud:
• nõrkus,
• higistamine,
• iiveldus ja oksendamine,
• kõhulahtisus.
• Kerge – puuduvad üldised sümptomid, näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus
hammustuse kohal
62. Missuguseid reaktsioone võib põhjustada putuka piste ? ( mesilane , herilane )


Putukate aktiivne tegutsemisaeg on suvel, herilased muutuvad aktiivseks suve teisel
poolel. Putukahammustustega kannatanutel esineb järjest sagedamini raskeid allergilisi
seisundeid.


Mida kiiremini kujunevad allergianähud ja šoki tunnused, seda eluohtlikum on seisund.
• kiiresti kujunev hingamisteede turse kuni hingamisteede sulguseni.


*kergematel juhtudel pistete piirkonnas lokaalne turse ja punetus.
63. Kuidas putukapistest tekkinud allergilise reaktsiooni korral (anafülaktiline
šokk) tegutseda?


Tuleb tegutseda kiiresti!


Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril

112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.

• Šoki vältimine


• Pane kannatanu lamama.
• Kata kannatanu soojalt.
• Rahusta kannatanut.
• Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili
asendisse.
• Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse
• Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga.
• Pane kannatanu pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal.
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei
vaju kõhuli.
• Hingamisteede turse korral tee külm kompress ümber kaela.
• Anna võimaluse korral lonkshaaval külma vett juua või lase midagi külma suus hoida
(jääkuubikud, jäätis ).


64. Missuguseid haigusi levitavad puugid ? Missuguseid sümptomeid need haigused
esile kutsuvad ?
Puugi sisenemise kohta tuleb jälgida kuni 10 päeva. Kui seal tekib järjest laienev punetus,
pöördu arsti poole. Tegemist võib olla puukborreleoosiga e. Lyme´i tõvega, mis võib
kahjustada nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid.Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole
Kui umbes 1-2 nädalat peale puugihammustust on eelnenud gripilaadne haigestumine , millele
järgneb 10 päeva kuni 2 kuud pärast puugihammustust tekib tugev peavalu, iiveldus,
oksendamine, tasakaaluhäired, teadvusehäired. Pöördu kohe arsti poole või helista 112, sest
tegemist on puukentsefaliidi tunnustega ( viiruslik ajupõletik). Puukentsefaliidi vastu saab
vaktsineerida lasta .




 Tõmba puuk vastupäeva keerates välja, haarates puugi peast nii naha lähedalt kui
võimalik.
o ära kasuta jõudu - nahka jäävad suised põhjustavad ärritust ja
põletikku.


 Puhasta puugikohta desinfitseeriva vahendiga.


 Ära töötle puugi sissetungimiskohta enne puugi eemaldamist toiduõli või rasvaga!


 Kui märkad pärast puugi väljatõmbamist naha sees musta täppi, äraproovi seda eemaldada nõelaga - infektsioonioht.


 Kui puugi eemaldamine ei õnnestu, pöördu lähimasse raviasutusse.


 Hoia meeles puugihammustuse kuupäev.




65. Kuidas puukide levitatavaid haigusi ära hoida?
66. Missugused esmaabivahendid peavad olema ettevõttes minimaalselt olemas?
(vt www. riigiteataja .ee – Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine.)
67. Kuidas liikuda jäätunud veekogul võimalikult ohutult? Missugused
abivahendid peavad kaasas olema? Mida veel silmas pidada?
68. Mis on lumepimedus? Kuidas toimida nii, et lumepimedust ei tekiks?
69. Missugune on nn ellujäämiskomplekt, mis peab loodusesse minnes alati kaasas
olema?
70. Missugused on toidu kolm põhilist koostisosa ? Missuguses proportsioonis need
koostisosad ( sahhariidid , valgud , rasvad ) meie igapäevatoidus peaksid olema?
Kui füüsiline koormus suureneb, siis missuguse koostisosa osakaal peaks
esimesena suurenema?




71. Missugused ravimid peaksid olema rühmaapteegis, kui minnakse matkama
välisriiki, asustamata aladele, kus arstiabi kättesaamine on raske? (A.Paatsi
loengumaterjali põhjal)
Haavapuhastusvahend, sidemed, plaastrid , Parasitamol, Ibuprofeen , allergia tabletid ,
inhalaator,


72. Infarkti tunnused ja esmaabi?


Südameinfarkt põhjuseks on sagedamini südamelihase verevarustuse järsk katkemine.


 Rinnus pigistavat, ängistavat, põletavat valu rinnaku all


 Valu võib kiirguda vasakusse kätte ja abaluu taha ning mao piirkonda.


 Sagenenud hingamine, hingeldus
 Õhku ei jätku ja inimene on hirmul
 Hallikas nahk, sinakad huuled.
 Külm higi.
 Iiveldus, oksendamine
 Rahutus, segasus, unisus
 Teadvusehäired.


Esmaabi:  Anna inimesele poolistuv- või istuli asend, mitte lasta kõndida.


 Kutsu kiirabi - 112
 Taga värske õhk
 Rahusta inimest
 Küsi kasutatavate ravimite kohta (nitroglütseriin või aspiriin )
 teadvuse, hingamise või pulsikadumisel, tuleb teda vajadusel kiirabi tulekuni elustada.




73.Insuldi tunnused ja esmaabi?

Insuldi tunnused on erinevad. See võib tabada aju erinevaid osasid ja võib avalduda erinevalt.
Isheemilise insuldi puhul on tegemist veresoonesulgusega, hemorraagilise insuldi puhul
verejooksuga. Tavaliselt on insuldi sümptomiteks ühe kehapoole nõrkus, ühe näopoole
äravajumine, kõnehäire. Esindatud võivad olla kõik need sümptomid või osa neist. Võib olla
ka tugev peavalu. Insuldi saanule tuleb kiirabi kutsuda nii ruttu kui võimalik, sest olukord
võib kiiresti halveneda. Südamelihase infarktiga on samuti kiirus tähtis – vaja on ruttu tromb
lahustada. Oma autoga ei tasu hakata haiget haiglasse viima. Kui seisund peaks autos
halvenema, näiteks kui haige kaotab teadvuse ja süda seiskub, siis on raske teda seal aidata.


Insuldikahtluse puhul kiirabi oodates polegi eriti midagi muud teha kui oodata. Haige võiks
olla pikali, veidi tõstetud ülakehaga. Jälgida tuleks haige seisundit. Kuna on oksendamisoht,
siis tuleb lämbumise vältimiseks keerata inimene külili, haige külg allpool. Kui teadvus kaob,
siis rakendada vastavaid esmaabivõtteid.

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
ESMAABI küsimused - vastustega #1 ESMAABI küsimused - vastustega #2 ESMAABI küsimused - vastustega #3 ESMAABI küsimused - vastustega #4 ESMAABI küsimused - vastustega #5 ESMAABI küsimused - vastustega #6 ESMAABI küsimused - vastustega #7 ESMAABI küsimused - vastustega #8 ESMAABI küsimused - vastustega #9 ESMAABI küsimused - vastustega #10 ESMAABI küsimused - vastustega #11 ESMAABI küsimused - vastustega #12 ESMAABI küsimused - vastustega #13 ESMAABI küsimused - vastustega #14 ESMAABI küsimused - vastustega #15 ESMAABI küsimused - vastustega #16 ESMAABI küsimused - vastustega #17 ESMAABI küsimused - vastustega #18 ESMAABI küsimused - vastustega #19 ESMAABI küsimused - vastustega #20 ESMAABI küsimused - vastustega #21 ESMAABI küsimused - vastustega #22 ESMAABI küsimused - vastustega #23 ESMAABI küsimused - vastustega #24 ESMAABI küsimused - vastustega #25 ESMAABI küsimused - vastustega #26 ESMAABI küsimused - vastustega #27 ESMAABI küsimused - vastustega #28
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nymia Õppematerjali autor

Lisainfo

1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla).
2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne
3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus).

Esmaabi , 112 , vigastus , teadvuseta , külili , pulss , haav , kiirabi , trauma

Teemad

  • ESMAABI
  • KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös
  • Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt?
  • päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi
  • hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla)
  • Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb
  • kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa
  • elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne
  • Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige
  • kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus)
  • Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist?
  • Kuidas uuritakse hingamist?
  • Mida tähele panna vereringe uurimise juures?
  • Pulsi kontrollimine
  • Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö
  • efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel
  • komplemisel
  • Laste eripära
  • Vererõhk
  • Mida tähendab elupäästev esmaabi?
  • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega
  • a) Vabasta hingamisteed
  • b) Tee kunstlikku hingamist (mitu puhumist?, kuidas ennast kaitsta?, kuidas
  • avada hingamisteed lülisamba vigastuse kahtluse korral?)
  • c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus?
  • Kui kaua jätkatakse elustamist?
  • Kuidas peatada suurt välist verejooksu? Teades, et verega levivad ohtlikud
  • nakkushaigused (HIV, B- ja C-hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune
  • on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas
  • on esemed (nuga, puupilbas jne)?
  • Mis on šokk?
  • Millised on šoki tunnused?
  • Millised on šoki põhjused?
  • Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna?
  • Väldi
  • Kuidas aidata teadvusetut kannatanut
  • Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute
  • kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas
  • mobiililevi puudub?
  • Mida tähendab jätkuv esmaabi?
  • Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks?
  • Ajupõrutus
  • Missugused on ajukolju trauma tunnused?
  • Kuidas aidata ajukolju traumaga kannatanut? Mida peab tähele panema
  • selgroovigastuse kahtlusega kannatanu abistamisel?
  • Missugused on rindkere organite vigastuse tulemused?
  • Missugused on kõhuõõne organite vigastuse tunnused?
  • Mida tähendab sisemine verejooks? Missuguse olukorra see võib põhjustada?
  • Kuidas tegutseda rindkere ja kõhuõõne vigastusega kannatanu abistamisel?
  • Missuguseid tegevusi vältida?
  • Väldi
  • Mis võib põhjustada lülisambavigastusi?
  • Missugused on lülisambavigastusega kannatanute tunnused?
  • Mida peab eriti hoolikalt tähele panema lülisambavigastusega kannatanu
  • abistamisel? (elustamisel jäta kannatanu pea otseks, liiguta inimest vaid
  • otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks)
  • Kuidas jagunevad luumurrud?
  • Kinnine luumurd
  • Lahtine luumurd
  • Mis on luumurdude põhjused?
  • Missugused on luumurdude tunnused?
  • Tunnused
  • Kuidas suhtuda lahastamisse koduste vahenditega, kui kiirabi saabub peatselt?
  • Missuguseid tegevusi vältida luumurdudega kannatanu abistamisel?
  • Kuidas käituda liittraumaga kannatanu abistamisel?
  • Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused? Missuguseid kuumakahjustusi võib
  • esineda? (päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus) Mis on nn
  • kuumakrambid?
  • Kuidas kuumakahjustused ära tunda?
  • Kuidas tegutseda
  • a) Kuumakurnatuse korral?
  • b) Kuumarabanduse korral?
  • c) Kuumakrampide esinemisel?
  • d) Päikesepiste saanu aitamiseks?
  • Mis on dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus? Kuidas see tekib ja kuidas
  • vedelikupuudust vältida?
  • Kuidas tekivad põletushaavad? (termilised, elektripõletused, kiirguspõletused
  • keemilised söövitused)
  • Missugused on erinevate põletusastmete tunnused?
  • Kuidas tegutseda põletushaavadega kannatanu abistamisel?
  • Missugused on tegevuste järjekorrad põletushaavadega inimeste abistamisel
  • mida kindlasti vältida jne?
  • Väldi
  • Kuidas kahjustab elektrivool inimorganismi?
  • Missugused on elektrivoolu tõttu kahjustada saanud inimese tunnused?
  • Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral?
  • Mida tähendab alajahtumine ehk hüpotermia? Mis põhjustab hüpotermiat?
  • Missugused on hüpotermia tunnused?
  • Kuidas aidata alajahtunud inimest?
  • Kuidas aidata külmunud jäsemetega inimest?
  • Mida teha lokaalsete külmakahjustuste korral? (nina, põsesarnad, kõrvalestad)
  • Kuidas tegutseda uppunut päästes?
  • Kui uppunul on selgroovigastuse kahtlus, kuidas siis aidata?
  • Kuidas tegutseda silmavigastuse korral?
  • Miks tekivad ninaverejooksud?
  • Kuidas aidata tugeva ninaverejooksu korral?
  • stabiilsesse
  • küliliasendisse
  • Miks tekivad krambid?
  • Kuidas käituda, kui inimene krampleb?
  • Kuidas võib sattuda võõrkeha hingamisteedesse?
  • Kuidas tegutseda , et aidata kannatanul võõrkeha väljutada? Kuidas aidata
  • sellises olukorras iseennast?
  • Mis on Heimlichi võte?
  • Missugused on mürgituste põhjused?
  • Kuidas aidata kannatanut erinevate mürgituste korral? (ravimid, alkohol
  • narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, olmekeemia, söövitavad
  • ained, orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum)
  • Kuidas toimida maohammustuste korral?
  • Missugused on maohammustuse (rästik) tunnused?
  • Missuguseid reaktsioone võib põhjustada putuka piste? (mesilane, herilane)
  • Kuidas putukapistest tekkinud allergilise reaktsiooni korral (anafülaktiline
  • šokk) tegutseda?
  • Tuleb tegutseda kiiresti!
  • Missuguseid haigusi levitavad puugid? Missuguseid sümptomeid need haigused
  • esile kutsuvad?
  • puukborreleoosiga e. Lyme´i tõvega
  • puukentsefaliidi tunnustega (viiruslik ajupõletik)
  • Kuidas puukide levitatavaid haigusi ära hoida?
  • Missugused esmaabivahendid peavad olema ettevõttes minimaalselt olemas?
  • www.riigiteataja.ee
  • maabi korraldus ettevõttes kehtestamine.)
  • Kuidas liikuda jäätunud veekogul võimalikult ohutult? Missugused
  • abivahendid peavad kaasas olema? Mida veel silmas pidada?
  • Mis on lumepimedus? Kuidas toimida nii, et lumepimedust ei tekiks?
  • Missugune on nn ellujäämiskomplekt, mis peab loodusesse minnes alati kaasas
  • olema?
  • Missugused on toidu kolm põhilist koostisosa? Missuguses proportsioonis need
  • koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad) meie igapäevatoidus peaksid olema?
  • Kui füüsiline koormus suureneb, siis missuguse koostisosa osakaal peaks
  • esimesena suurenema?
  • Missugused ravimid peaksid olema rühmaapteegis, kui minnakse matkama
  • välisriiki, asustamata aladele, kus arstiabi kättesaamine on raske? (A.Paatsi
  • loengumaterjali põhjal)
  • Infarkti tunnused ja esmaabi?
  • Insuldi tunnused ja esmaabi?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
39
pdf
14
docx
528
doc
34
doc
24
doc
8
docx
38
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto