vallutasid kolm soomusrongi kapten Karl Partsi juhtimisel Tapa tagasi. Tapa vallutamisega lõikasid Eesti väed läbi Punaarmee ühendusteed Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Ühtaegu said eestlased võimaluse suunata lööke kas Narva või Tartu peale, kontrollides mõlema raudteeharu sõlme. Pärast Tapa vallutamist pööras kapten K. Parts soomusrongid Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik väeosad Tapa ja Tartu vahel. Soomusrongidega ühinesid teel leitnant Julius Kuperjanov oma partisanidega. Ühiselt vabastati Tartu 14. jaanuaril 1919. 1919. aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kõrvalehoidmine ja väejooks lakkasid. Pärast Tartu vabastamist jätkus Eesti vägede pealetung nii ida kui lõuna suunas. Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslas
Eesti Vabadussõda Uurimustöö Tallinn 2006 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine .....................................................................................................
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums V
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulis
Sponheimeri juhtimisel "Sponheimeri Grupp". Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest Krivasoo külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni Narva laheni III. Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini 207. Julgestusdiviisele alluvad julgestus ja alarmüksused. 01.02.1944.a. jõudsid Leningradi alt taganevate saksa väeosade kannul Tõrvala juures Narva jõe äärde esimesed nõukogude vägede üksused. Juba järgmisel päeval 02.02.1944.a. ületasid mõned punaarmee üksused Kudruküla, Riigiküla ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures Narva jõe. Loodi esimesed sillapead siinpool Narva jõge. Algasid 1944.a. kaitselahingud Kudruküla ja Riigiküla vahelisel maa-alal. Samal ajal ületasid vastase väeosad Narva jõe edela pool Narva linna Väska küla juures luues siin eelduse Krivasoo sillapea tekkeks. 3. veebruaril sai 2
............................................................... 10 Kasutatud materjalid................................................................................................ 10 Lisad......................................................................................................................... 11 4 Sissejuhatus Eesti vabadussõja alguseks loetakse 1918. a 28. novembrit, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused- sealhulgas mitusada koolipoissi- said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. Kiirelt langes Narva, seejärel Rakvere, Võru, Valga, Jõhvi, Tartu ja jõululaupäevaks tähtis raudteesõlm, Tapa punaste kätte. Väga suurt rolli mängisid Eesti vabadussõjas abiväed Soomest, Rootsist ja Taanist. Nende abi oli psüholoogiliselt väga suur, sest koos liitlastega ei tundunud võitlus Venemaa vastu võimatuna. Kuulsamad Eesti
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa vä
Kõik kommentaarid