ERINEVATE KULTUURIDE KOMBED JA TAVAD (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Kultuuride vahelised erinevused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord  1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et

Suhtlemisõpetus

13

doc

Suhtlemistavad aasias

...........................................................................11 · Füüsiline kontakt ja füüsiline ruum .......................................................11 5. Allikad ....................................................................................................................12 2  1. Sissejuhatus Tinglikult väljendades, muutub maailm iga päevaga justkui väiksemaks ­ tavad ja kultuurid on teineteisetest mõjutatud ja läbi põimunud. Kultuurid ühtlustuvad ja kattuvad, jäädes siiski paljudes elu aspektides kordumatuteks ja ainulaadseteks. On selge, et kultuurid on omavahel seotud inimkonna ajaloos ennenägematul tasandil. Inimeste kogemuste määratus, mis ongi ju terve maailma, on justkui meie nina all. Inimesed tunnetavad pigem mitte maailma väiksust, vaid suurust. Enamiku jaoks pole see lihtne. Mitmel põhjusel, nagu

Psühholoogia

19

pptx

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi  Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis...  Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju  Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega  Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa ri

Suhtlemispsühholoogia

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

(Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kutset läbivates kompetentsides reisikorraldamise

Suhtlemine

20

docx

Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist

ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu. Gruppidevahelised erinevused tulenevad pigem inimeste tajust, kui objektiivsetest erinevustest. Enamasti nähakse sotsiaalseid erinevusi kontrastide, mitte sujuvate üleminekutena ning rõhutatakse erinevusi ühest aspektist, samas kui paljudes teistes asjades võivad grupid olla sarnased

Kultuur

21

docx

Nimetu

TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1

Kategoriseerimata

68

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel ­ püsivalt elama, siit: harima mei ­ liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus ­ kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

12

pdf

Kaasused

Kui nad nõus ei ole, siis nad ütlevad seda. Ameeriklased suhtuvad läbirääkimistesse kui probleemi lahendamisesse andmise-vastuvõtmise meetodil, kusjuures nii antav kui ka võetav peavad olema samaväärsed. Nad ei hinda seda, kui teine pool tahab kas ainult anda või võtta. Paljude ameeriklaste silmis on USA majandus ja demokraatia kõige edukamad, seetõttu eeldavad nad, et Ameerika normid on need kõige õigemad. Sellepärast ei tunne ameeriklased huvi võõraste kultuuride vastu ning neil napib vastavaid teadmisi. Nad ei tea sageli kuigi palju säärastest asjadest nagu eneseväärikuse säilitamine, asjakohane riietus, visiitkaartide kasutamine, seltskondlikud meelitused ja formaalsused. (Lewis 2003) Ameeriklased räägivad tihti kiiresti ja kui ühine läbirääkimiskeel on inglise keel, ei saa välistada teatavaid lõkse. Ameeriklaste puhul tuleb valmistrükitud leping alati läbi lugeda, sest

Kategoriseerimata

Kommentaarid (2)