ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne ?
  • Mida kujutab endast see mootor ?
  • Milles siis seisnes selle moortori eelis ?
 
Säutsu twitteris
                                    PIRITA  MAJANDUSGÜMNAASIUM
                                               Anete Merilin Leetberg
                                                              XIIA
                ENERGIAALLIKAD  
MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

                                                         Referaat
Juhendaja :
Õpetaja Ergo  Aas
                                                     
                                                     Tallinn 2012
 Sissejuhatus
Energiaallikate areng maismaatrantspordis pole vist ühegi lugeja jaos liialt uudne teema. Arvan, et 
kõik oskaksid  peast  nimetada  etappe , mis sellega seotud on. Põhjuseks loomulikult aktiivne 
meediakajastus ja ajaloo tunnid.  Trantsport  on 21. sajandil elavale isikule lihtsalt sama oluline kui 
toit ja elukoht. See on ka üks põhjustest, miks me sellest  koguaeg  kuuleme, inimesi  huvitab areng ja 
uued saavutused. Me ei taha leppida millegi teisejärgulisega. 
Järgnevas referaadis on olnud põhiliseks materjaliks raamatud. Enamus neist kuuluvad varasemasse 
sajandisse. Kummalisel kombel oli mul keerulisem  avastada  uuemaid põhjalikke käsitlusi 
jõumasinate arengust, ainus, mida ma viimastel aastatel ilmunust leidsin oli käsitlus erinevate 
energiaallikate kohta. Ma usun, et sellest võib välja lugeda, et inimeste huvi nende kohta on tõusnud 
just viimasel ajal, mil me pöörame aina rohkem tähelepanu uuenduslikemate  variantide  
kasutamisele. Samal ajal on teosed ajaloo arengu kohta juba olemas, ning keegi ei pea vajalikuks 
sama informatsiooni ülekirjutamist.
Esimesed trantspordivahendid
Inimeste liikumist mööda maismaad hõlbustasid kaks suurt ideed: esiteks, kasutada raskete 
koormate vedamiseks loomi, ja teiseks ratas. Esmalt  taltsutas inimene kariloomad. Umbes 6000 a. 
enne Kristust õpetas ta härjad  iket  ja rakmeid kasutades  atra  vedama(1, lk 12). 4000 aastat eKr 
hakati Egiptuses esimest korda kasutama veolooma eeslit (9, lk 15). Kaupade  paigast  paika 
vedamiseks kasutati kandesadulaid. Viimasest võisid välja kujuneda primitiivsetest lohistitest, kus 
pakk seoti kahe teiba külge mille esiotsad kinnitati hobuse  selga  ja tagumised lohisesid mööda 
maad. Taolist seadet kasutatakse mõnes  Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimus ja Siberis veel tänini. 
Samuti kasutati rege nii tasasel maal kui ka jää ja lume korral. Tõenäoliselt kasutati regesid ja rulle 
suurte ning raskete seadmete vedamiseks.
Ratastega  veerev vanker ilmus esmakordselt nähtavale vast  Mesopotaamia  linnades umbes 3500 
aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid 
kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. 
Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi.
Tänu sadulatele ja jalustele, mis  leiutati  Indias, said inimesed ringi  liikuda  palju kergemini ja 
laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri 
koormaid kaugetesse maadesse.  Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga  rinnale , sest nii 
võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja  adra  eest välja ja ka härjavanker 
asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 
aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid  pikkadel  ja sirgetel  Rooma  riigi 
teedel.  Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, 
kangad  ja hiina  siid  võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12).
Aurumasin
Keskaja suurim saavutus energia alal oli  aurumasina  kasutusele võtmine, mille areng algas1688. 
aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James  Watti  universaalne, pöörlevate mehhanismidega 
käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis 
käitada igasuguseid tööstusseadmeid. Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi 
veduritele. Järsult kasvas energia tarbimine veonduses. 1788. aastat  loetakse tööstusliku pöörde 
alguseks(9, lk 16).
Ühel päeval 1763. aastal parandas Šotimaal Glasgows elav tööriistategija James  Watt  üht 
Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2.). Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne? Vastus sellele 
küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja 
jahutatakse ju samas  silindris . Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, 
nimetades  selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja 
aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina 
regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui 
statsionaarne  jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal  survel  ega suutnud panna liikuma 
auruvedurit (1, lk 40).
Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja 
sõjamoona trantsport kulgeks kiiresti ja ilma häireteta (2, lk19).  Esialgu oli peamisel kohal 
aurutõlla idee. Ning Richard  Trevithick ei saanud enne rahu, kui oli meisterdanud  valmis oma 
mudeli. Tema kõrgrõhuauruga töötava masina väljalasketoru ei suunanud auru kondensaatorisse, 
vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt. Energiamuunduri kolvi jõu kandsid ratastele üle kepsud, vänt 
ja hammasratasülekanded. Ehkki  Trevithick pani šassiile ehtsa postitõlla  kere , lõi ta põhimõtteliselt 
pigem veduri kui auto eelkäija (vt lisa 4.).
Oma teise mudeliga, mille Trevithick Inglismaa maanteede halva seisukorra tõttu kaevanduse 
horburaudteede rööbastele pani, jõudis leidur lõplikult veduri juurde. Uusaja liikumise eelajaloos 
oleme jõudnud punkti, kus  kaks arengujoont kahes suunas – rööbassõiduki ja tänavasõiduki suunas 
– liiguvad (2, lk 21). 
19. sajandi keskpaiku oli Trvithici kaasmaalasel George Stephensonil õnnestanud saavutada 
tunnustus rööbastel liikuvale aurusõidukile,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #1 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #2 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #3 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #4 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #5 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #6 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #7 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #8 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #9 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #10 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #11 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #12 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #13 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #14 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #15 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #16 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #17 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #18 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #19 ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anete Merilin Leetberg Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Teemad

  • PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
  • ENERGIAALLIKAD
  • MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
343
pdf
Maailmataju uusversioon
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
68
pdf
VARAUUSAEG





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !