Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loodus- ja Keskkonnakaitse
2014/2015. Õppeaasta
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused.
Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused.
Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus . Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.
Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane , teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla.
Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline , kodulooline
Ökosüsteemid
1. looduslikkus
2. mitmekesisus
3. esinduslikkus
4. haruldaste liikide olemasolu
5 mahukas, piisav leviala
Maastik
1. Haruldus
2. Kordumatus
3. Esinduslikkus
4. Looduslikkus
5. Esteetilisus
Metsa
1. haruldaste liikide olemasolu
2. olulised elupaigad
3. huvipakkuva arengustaadiumiga
4. omapärane struktuur
5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu.
Looduskaitse arenguetapid .
  • Looduskaitse eelduste kujunemise aeg
  • ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
  • Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine( õigusaktid , institutsioonid jne)
  • Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine

Looduskaitse ideede areng. Rahvausund , kaitsealade teke, looduskaitse väljaspool kaitsealasid.
Looduskaitse arenguetapid Eestis
Kuni 1910 – looduskaitse ilma kaitsealata
1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega;
1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel;
1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta;
1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“;
alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“.
Alates 2004 looduskaitse EL liikmesriigina
Olulisemad sündmused ja isikud
K.E. Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused.
A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele
G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse
kaitse mõtte algatajaks Eestis.
C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel .
A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis
A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910.
G. Vilbastebotaanik , esimene riiklik LK inspektor .
Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees.
E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht.
J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja .
Tähtsamad aastaarvud
1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine.
1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark .
1910 - Esimesed kaitsealad . Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940).
1935 - I looduskaitseseadus
1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor.
1938 - II Looduskaitse seadus.
Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid , sündmused)
1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof . E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu.
1957 - III LK seadus
1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)
1960 - looduskaitse teatmik ELKS.
1971 - Lahemaa rahvuspark
1979 - I punane raamat
1970 - soode sõda
1985-87 - fosforiidisõda
1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil
1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm
1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala .
1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents
2002 – ÜRO III kk konverents
2012 – ÜRO IV kk konverents
1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine
1971 – Lahemaa
1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi
2004 - Matsalu,
2004 – Jõustus esimene LKS
1997 - I Eesti keskkonnastrateegia
2004 - ühinemine Euroopa Liiduga,
2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga)
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele , kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust . ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada)
Kallasrada - kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama .
Muutused alates 1. augustist 2014.
Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses.
Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”.
Keskkonnaõigus : mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus . kujunemise taust tunnusjooned:
1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip)
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue
3. Suur rahvusvahelise õiguse roll
4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega
5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
6. Terviklikkus
Printsiibid:
Jätkusuutlik (säästev) areng
Integreerimine
Kahju vältimine
Ettevaatus
Saastaja maksab
Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad,
terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus , Nö looduses peab valitsema tasakaal.
Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS( Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega.
kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine
seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused.
Põhimõtted :
  • keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte –keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud
  • lõimimispõhimõte –kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi;
  • vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. A erandjuhtudel;
  • ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada;
  • keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud;
  • loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte
Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.
Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus .
Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
Institutsioonid.
Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.
Keskkonnakorralduse süsteem Eestis:
Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja , Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded:
Kkk ja lk korraldus
Loodusvarade kasutus
Järelvalve
Ilmavaatlused
Uuringud
Eelnõud õigusaktidele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #1 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #2 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #3 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #4 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #5 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #6 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #7 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #8 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #9 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #10 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #11 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #12 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #13 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #14 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #15 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #16 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #17 EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kruuven Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
19
docx
Keskkonnakaitse üldkursus 2017
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
20
pdf
KK üldkursuse eksami materialid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun