Facebook Like

ELUSLOODUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes teda söövad ?
 
Säutsu twitteris

ELUSLOODUS
SISUKORD


ELUSLOODUS 4
Eluslooduse tunnused: 4
RAKK 5
Loomarakk 5
Taimerakk 6
KOED 7
Taimekoed 7
Loomsed koed 8
TAIMED 10
Juur 10
Võsu 13
Vars 14
Leht 16
Vili 20
Fotosüntees 23
Katteseemnetaimed 25
Sammaltaimed 27
ALGLOOMAD 30
SELGROOGSED 34
Kalad 34
Kahepaiksed 36
Linnud 42
IMETAJAD 46
SELGROOTUD 48
ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM 53
ASULAD JA NENDE ELUKOOSLUSED 54
PÕLD 55
NIIT 56
METS 58
SOO 60
JÄRV 61
JÕGI 62
MERI 64
ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED 65
INIMENE 66
Katteelundkond 66
Tugi- ja liikumiselundkond 66
Lihased 68
Vereringeelundkond 69
Vereringe 69
Veri ja immuunsüsteem 71
Hingamiselundkond 72
Sisenõrenäärmed 74
Närvisüsteem 75
Ainevahetus 80
Erituselundid 81
Viljastumine 83

ELUSLOODUS


Elus Elutu
*Taimeriik ( samblad ) *Õhk
*Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima
* Seeneriik ( samblikud ) eukarüoodid * Muld
*Protistid ( vetikad , algloomad) *Vesi
*Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne.

Eluslooduse tunnused:

  • Glükoosi vahetus – RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) – vabaneb energia
  • Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) – glükoosi teke!
  • Seedimine
  • Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline ))
  • Homoöstaas – stabiilne sisekeskkond
  • Kindel pH erinevates rakkudes
  • Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad))
  • Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus)
  • Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele)
  • Moondega areng (ei sarnane vanematele) – nt. kaladel ja kahepaiksetel
  • Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone )
  • Reageerimine ärritustele
  • Kohastumine keskkonna tingimustega – iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel.

RAKK

Loomarakk


Rakumembraan
(plasmamembraan) – ümbritseb, eraldab sise- ja väliskeskkonda, kaitseb.
Tsütoplasma
poolvedel aine, mis täidab rakuruumi, seob raku ühtseks tervikuks, annab mahu ja elastsuse.
Rakutuum
sisaldab pärilikkusainet, juhib raku elutegevust.
Mitokonder
varustab rakku energiaga (ATP), võivad paljuneda vastavalt vajadusele (üldiselt siis sõltuvalt rakule suunatud tööst – mida rohkem teha trenni , seda rohkem mitokondreid rakus) ehk poolautonoomne.
Siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik
biomolekulide (va valgud) süntees ja transport.
Karedapinnaline endoplasmaatiline võrgustik
karedus tekib sellest, et SEV-le on kinnitunud ribosoomid, toimub valkude süntees, transport.
Ribosoom
ülesandeks valgusüntees
Golgi kompleks
valkude ümbertöötlemine
Lüsosoom
vabaneb Golgi kompleksist, lagundab rakus tekkinud vanu asju (jääkaineid).

Taimerakk



Rakukest
Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest, mis koosneb tselluloosist, on jäik ja annab rakule kuju.
(Tsentraal) vakuool
Õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taimerakkudes võivad vakuoolid hõivata 80-90% raku ruumalast. Sisaldab jääkaineid, varuaineid, värvaineid
Plastiidid
kloroplast (roheline) – ülesandeks fotosüntees (glükoos, O2)
Kromoplast (punane) – värvi annavad karotinoidid, ülesandeks peibutamine
Leukoplastid (värvusetud) – amüloplastid sisaldavad tärklist .

KOED

Kude on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühm.

Taimekoed

Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed.
Algkude (e meristeemkude)
Diferentseerumata, väikesed rakud, paljunevad kiiresti
Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud
Põhikude
Jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palju kloroplaste . Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained . Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama.
See kude paikneb peamiselt lehtedes.
Tugikude
See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe.
Taime vartes ja roodudes
Juhtkude
Koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse.
Kattekude
Koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine , mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus.

Loomsed koed


Kattekude
Kattekoe rakul puudub kest, asuvad membraanidega üksteise kõrval. Ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Epiteelkude – eritamine , imendumine
o­n naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind .
Side- ja tugikoe
ülesandeks o­n siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada, samuti ka kaitsta. Sidekoes on rakud asetatud hõredalt, rakuvaheainet on palju (võib olla tahke – luukude. vedel – veri, lümf. elastne – kõhred, sidekude).
Lihaskoel
o­n omane liigutustalitlus, nad o­n võimelised kokku tõmbuma, ülesandeks on liikumine ning toestamine .
Silelihaskude – asub elundite seintes (ei allu tahtele), käävja kujuga.
Vöötlihaskude – allub tahtele, asub lihastes (pikkus u 30 cm), liigub tänu aktiini ja müosiinile (valgud)
Südamelihaskude – ei allu tahtele, töötab automaatselt, moodustab rakuvõrgustiku.
Närvikude
koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse.

TAIMED

Juur


Juur on taimeorgan, mille ülesanded on taime kinnitamine mulda ja vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasijuhtimine taime maapealsestesse osadesse, mitmeaastastel taimedel varuainete säilitamine.
Juurekübar- taime kasvades pikeneb ka tema juur. Hõõrdumisel mullaosakeste vastu, kaitsevad juurekübara välimised rakud kasvukuhiku rakke, mille tõttu pikenebki juur ning uuenevad ka juurekübara rakud.
Kasvuvööde- kasvavad noored juurerakud.
Imevvööde- imevvöötme moodustavad lühikesed juurekarvad .
Külgjuurte vööde- moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda.
Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurekarvadesse. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema lahuse poole.
Juurekarvadest liigub vesi edasi teiste rakkude poole, kuni jõuab juures keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde surutakse see suure jõuga ülespoole- seda nimetatakse juurerõhuks.
Hingamiseks vajaliku hapniku saavad juured mullast. Hingamisel vabaneb energia, mida juured kasutavad elutegevuseks. Tõmbejuured- (krookused, liiliad nurmenukk) mitmeaastastel rohttaimedel . Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda.
Juuremuudendid
Säilitusjuured- (nt peet , porgand, kaalikas ) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad .
Ronijuured - (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Tänu neile saavad nad ronida kõrgemale, kus on rohkem valgust ja kasvamiseks soodsamad tingimused.
Õhujuured- ( orhidee ) iseloomulikud troopikametsade epifüütidele (taimed, mis elavad teistel taimedel, kuid pole parasiidid ), õhujuurtega imevad epifüüdid õhust veeauru.

Võsu


PALJUNEMINE
VEGETATIIVNE
Uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest.
SUGULINE
Sugulise paljunemise organiks on õis.
Võsuks nimetatakse taime maapealset osa, so vart koos tema harude, lehtede, pungade, õite ja viljadega.
Võsul on erinevaid pungi. Vastavalt ehitusele eristatakse lehe- ja õiepungi. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma, et nad edasi areneksid. Neid nimetatakse uinupungadeks.
Maa-aluse võsu muudendi väliskuju ja siseehituse põhjal eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat.
Risoom
Mugul
Sibul
Meenutab välimuselt juurt, siseehituselt varre sarnane. Risoomil on pungad ja taandarenenud lehed või lehearmid
Maa-aluse võsu tipmine , tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Kartulimugulal asetsevad pungad väikeste lohkude põhjas, mida nim silmadeks.
Vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad tihedasti lihakad lehed, nn sibulasoomused, milles talletuvad varuained.
Risoom Kartulimugul Sibul



Vars


Vars seob ühtseks tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid .
Varre ülesandeks on:
  • vee ja toitainete juhtimine
  • varres olevate juhtkimpude niineosa mööda liiguvad fotosünteesil tekkinud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse (laskuv vool), puiduosamööda liigub aga vesi koos lahustunud mineraalainetega juurtest muudesse taimeosadesse (tõusev vool)
  • kõigi taimeosade ühendamine omavahel
  • taimeosade kasvatamine valguse poole.

Üheaastastel taimedel on rohtsed varred, mitmeaastastel aga puitunud varred. Varred erinevad veel oma asendi tõttu.
Varre ehitus (üheaastase pärnaoksa põhjal)
Üheaastasel on samasugune kattekude nagu lehel.
Kattekoe all asub põhikude, milles paiknevad
Korrapärase ringina juhtkimbud . Juhtkimpudes on
palju pikki rakke.Varre pinnapoole jääb niineosa,
sissepoole puiduosa . Mööda niineosa liiguvad
tänu fotosünteesile moodustunud orgaanilised ained
lehtedest teistesse taimeosadesse mida nim. laskuvaks
vooluks. Mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülespoole, mida nim tõusvaks vooluks. Niine ja puiduosa vahele jääb õhuke algkoerakkude kiht kambium . Varred jämenevad kambiumirakkude jagunemise tõttu. Nende rakkude jagunemise tõttu tekib juurde uusi rakke ning vars või oks jämeneb.





Leht


Leht on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile. Lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist e. taimauramisest.
Lehtede ülesanne:
  • neis toimub fotosüntees
  • neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse.
  • neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu.

Lehe ehitus
Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti.
Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga.
Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti.
Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine.
Lehe siseehitus
Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist. Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus.
Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees.
põhikude
kattekude
Enamikel taimedel avanevad õhulõhed valges ja sulguvad pimedas . Selle põhjuseks on sulgrakkudes oleva glükoosi muutumine tärkliseks. Nimelt toimub valguse käes õhulõhe sulgrakkudes fotosüntees. Tekib glükoos, mis lahustub rakumahlas. Sulgrakud imevad naaberrakkudest vett ja nende siserõhk suureneb. Selle tulemusena paisuvad sulgrakud ning õhupili avaneb. Pimeduses, kui glükoos muutub tärkliseks, naaberrakkudest vett juurde ei tule. Sulgrakkudes väheneb siserõhk, nad lõtvuvad ning õhupilu sulgub.
Lehtede varisemine on vajalik: 1) kuna muidu jääks taim veepuudusesse. 2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad toitained . 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda.
Õis
on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine.
Õiekate
ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest.
Emakasuue
katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks.
Emakakael
Sigimik
paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned.
Tolmukapea
seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad
Tolmukaniit
Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus
Tunnus
Kaheidulehelised
Üheidulehelised
Idulehtede arv seemnes
kaks
üks
Juhtkimbud varre ristlõikel
korrapäraselt ühel ringil
hajusalt
Juurestik
valdavalt sammasjuurestik
narmasjuurestik
Lehtede roodumine
sulg - või sõrmroodsed
rööp- või kaarroodsed
Lehelaba serv
harva terve
terve
Õie osade arv
4-5 või rohkem
3 või selle kordne arv
Õiekate
tupp ja kroon
lihtne (õis)
Eluvorm
puud, põõsad, rohttaimed
enamasti rohttaimed
Õisikuks nim õite kogumikku varrel.
Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nim tolmlemiseks.
Isetolmlemine on see, kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest. Võõrtolmlemine on see, kui emakasuudmele satub teise taime õietolm.
Putuktolmlemine
Tuultolmlemine
Õied erksavärvilised
õied tagasihoidliku värvusega
Õied suured, silmapaistvad või koondunud õisikuteks
õied väiksed, ilmetud
Õied lõhnavad
õied ei lõhna
Õied sisaldavad nektarit
õied ei sisalda nektarit
Tolmuterad on suured, karedad ja kleepuvad
tolmuterad on väikesed, kerged ja kuivad
Õietolmu on vähem
õietolmu on väga palju



Vili

Vili on õistaimede organ, mis areneb pärast viljastamist ja mille sees on seemned.
Viljad jaotatakse veesisalduse järgi lihakviljadeks- ja kuivviljadeks (need omakorda ava- ja sulgviljadeks).
Seemned võivad olla erineva suuruse värvuse, kuju ja ehituse poolest. Seemnete ühine tunnus on seemnekest , idu ja toitekude .
Idulehtede arv seemnes on üheks tunnuseks, mille järgi jaotatakse õistaimed ühe- ja kaheiduleheliste klassi.
Taimed vajavad idanemiseks vett (vee toimel algab hoogne elutegevus, varuained lagunevad lihtsamateks ühenditeks) õhku (idanevad seemned hingavad) ja soojust.
Vilja sees valmivad seemned. Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju- ja kuivvilju.
Lihakviljad
Kuivviljad
Valminult lihakad ja mahlased
sisaldavad väga vähe vett
Marjad , õunviljad ja luuviljad
AVAVILJAD avanevad ja seemned varisevad ( kaun , kupar , kõder,
SULGVILJAD
ei avane, sest neis on ainult üks seeme (pähkel, seemnis, teris , pähklike)
Seemnete ja viljade levimisviisid :
Levimisviis
Viljad
Levimist soodustavad tegurid
Loomade abil
pihlakas , takjas, sarapuu
viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur
Tuule abil
võilill, vaher , kask
lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga väike ja kerge
Iselevivad viljad
läätspuu kaun
kaunad kuivavad ja avanevad ise ning paiskavad oma seemned laiali
Vee abil
tarn
ujumist soodustavad õhuruumid
Seeme
Taime levimisvahend, mis sisaldab idu ja enamasti toitekude, mis on ümbritsetud seemnekestaga.
Seemnekest - ümbritseb ja kaitseb.
Idust areneb ja kasvab uus taim. Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ning ühest/kahest idulehest.Toitekoe (tärklise- ja valguterad) arvelt hakkab idu arenema.
Kaheidulehelised Üheidulehelised

Fotosüntees


Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Enamasti toimub fotosüntees taimelehtede põhikoe rakkude kloroplastides.
Fotosüntees:
  • taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi.
  • kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos.
  • Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena.
  • Õhku eraldub hapnik.

  • Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia.
    Fotosünteesi ja hingamise erinevused:
    Fotosüntees
    Hingamine
    Orgaaniliste ainete moodustamine
    orgaaniliste ainete lagunemine
    Süsihappegaasi neeldumine
    süsihappegaasi eraldumine
    Hapniku eraldumine
    hapniku neeldumine
    Energia talletamine orgaanilistes ainetes
    energia vabanemine
    Toimub ainult valguse käes
    toimub nii valguse käes kui ka pimedas
    Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes
    toimub kõigis elusates rakkudes.

    Katteseemnetaimed


    Õis- ehk katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Katteseemnetaimede eellased kuuluvad tõenäoliselt palmlehikute või sõnajalgtaimede hulka. Katteseemnetaimede iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid , mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned –  trahheed . Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab , harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ELUSLOODUS #1 ELUSLOODUS #2 ELUSLOODUS #3 ELUSLOODUS #4 ELUSLOODUS #5 ELUSLOODUS #6 ELUSLOODUS #7 ELUSLOODUS #8 ELUSLOODUS #9 ELUSLOODUS #10 ELUSLOODUS #11 ELUSLOODUS #12 ELUSLOODUS #13 ELUSLOODUS #14 ELUSLOODUS #15 ELUSLOODUS #16 ELUSLOODUS #17 ELUSLOODUS #18 ELUSLOODUS #19 ELUSLOODUS #20 ELUSLOODUS #21 ELUSLOODUS #22 ELUSLOODUS #23 ELUSLOODUS #24 ELUSLOODUS #25 ELUSLOODUS #26 ELUSLOODUS #27 ELUSLOODUS #28 ELUSLOODUS #29 ELUSLOODUS #30 ELUSLOODUS #31 ELUSLOODUS #32 ELUSLOODUS #33 ELUSLOODUS #34 ELUSLOODUS #35 ELUSLOODUS #36 ELUSLOODUS #37 ELUSLOODUS #38 ELUSLOODUS #39 ELUSLOODUS #40 ELUSLOODUS #41 ELUSLOODUS #42 ELUSLOODUS #43 ELUSLOODUS #44 ELUSLOODUS #45 ELUSLOODUS #46 ELUSLOODUS #47 ELUSLOODUS #48 ELUSLOODUS #49 ELUSLOODUS #50 ELUSLOODUS #51 ELUSLOODUS #52 ELUSLOODUS #53 ELUSLOODUS #54 ELUSLOODUS #55 ELUSLOODUS #56 ELUSLOODUS #57 ELUSLOODUS #58 ELUSLOODUS #59 ELUSLOODUS #60 ELUSLOODUS #61 ELUSLOODUS #62 ELUSLOODUS #63 ELUSLOODUS #64 ELUSLOODUS #65 ELUSLOODUS #66 ELUSLOODUS #67 ELUSLOODUS #68 ELUSLOODUS #69 ELUSLOODUS #70 ELUSLOODUS #71 ELUSLOODUS #72 ELUSLOODUS #73 ELUSLOODUS #74 ELUSLOODUS #75 ELUSLOODUS #76 ELUSLOODUS #77 ELUSLOODUS #78 ELUSLOODUS #79 ELUSLOODUS #80 ELUSLOODUS #81 ELUSLOODUS #82 ELUSLOODUS #83 ELUSLOODUS #84
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 84 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina227 Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    doc
    Eluslooduse portfoolio
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    34
    docx
    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    40
    docx
    Eluslooduse eksami kordamine
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    19
    docx
    Eksami teemad
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun