ELUOLU 1 MS ajal Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 (0)

Sarnased õppematerjalid

8

pptx

Eluolu suure sõja ajal

halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju.  IGAPÄEVA ELU ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Ükski riik polnud valmistunud sõjaks, seega polnud kellelgi ka piisavalt varusid. · Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita, Inglismaal püsis toiduainetega varustamine sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. · Inimesed pidid piirama oma tarbimist ja esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid. · Võeti appi keemiatööstus, hakati tootma eratskaupu

Ajalugu

4

odt

Eluolu suure sõja ajal

Eluolu suure sõja ajal Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõda kurnas sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. Pingutustele vaatamata langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid mitmed epideemiad. Sõja algust tervitati enamikus Euroopas maades lausa ülevoolava rõõmuga, peagi olukord aga muutus. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Kerge ei olnud ka neil kes jäid koju

Ajalugu

2

docx

I maailmasõda

1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ­ ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid ­ Kolmikliit : Sksm ­ Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un ­ võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr ­ vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl ­ koostöö Pr-ga Ven ­ Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916

Ajalugu

12

docx

I MS ajend ja tulemus

o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid:  Saksamaa;  Austria-Ungari;  Türgi;  Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894

Ajalugu

6

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses.Majanduselu hakati regulerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast.Kasvas maksukoormus.Inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Levisid vasakpoolsed vaated. IGAPÄEVAELU ESIMESE MS AJAL Prantsusmaa suutis end naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita ja Inglismaal püsis toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis hakkas tootma ersatskaupu,mis pidid olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad.1917.a

Ajalugu

11

docx

Ajalugu - I MS sündmused

Mürkgaas 1915.a. aprillis kasutasid Saksamaa väed Ypres´i juures mürkgaasi inglismaa vastu. Inglased kandsid raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Hiljem võeti kasutusele gaasimaskid mürkgaaside vastu Tankid 15. sept kasutasid inglased Somme´i lahingus tanke Purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat Inglastel õnnestus sakslaste kaitsest mitme kilomeetri ulatuses läbi murda, kuid saavutatud edu ei suudetud õigel ajal ära kasutada Sõda merel 1915 veeb alustas Saksamaa allveesõda: meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Sakslaste allveelaevad lasid põhja kõik alused 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas Sõda kurnas ühiskonda: mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, töökohustus, elatustaseme langus, toidupuudus, epideemiad Sõjavaimustusest tüdimuseni: pahameel, deserteerumine rindelt

Ajalugu

5

doc

I Maailmasõda

positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid. Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Jüüti- 1916- inglased-sakslased, Tegelik võit jäi pigem inglastele, sest edaspidi ei julgenud Saksa laevastik oma baasidest välja tulla. Cambrai- 1917 inglased- sakslased, inglased kasutasid tanke ja suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas: Mobiliseeritud oli üle 50 miljoni mehe. Seetõttu tuli kehtestada üldine töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus ja levisid epideemiad. Suurenes sallimatus muulaste vastu ja rahvusvähemuste olukord halvenes. Suur hulk naisi asus oma meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes. Naine iseseisvus. Liberaalne maailmapilt varises kokku, riigi osa majanduses suurenes. Maksukoormuse kasv. Vähenes religiooni mõju.

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

Sõda merel Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing; Lahingud läänerindel 1917. aastal Lääneliitlasi painas aina tungivam vajdus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada; Saksamaa hoidis oma peamise jõu läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale vaid lasi seda teha lääneliitlastel, varuliinide rajamine sakslaste poolt; Inglased tungisid sakslaste kaitseliinist läbi kasutades selleks tanke; Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas Füüsiline ja vaimne jõud on viidud viimse piirini, elatustase langes; tekkis toidupuudus; levisid epideemiad; sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt; suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; naised pidid ise hakkama saama; suur hulk naisi asus tööle tehastes ja akevandustes; naiste iseseisvumine; peremudel sattus tõsisesse kriisi; inimestele tundus et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama

Ajalugu

Kommentaarid (0)