50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 152 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pillet t
Õppematerjali autor
Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega, leelismetallidega, mõnede halogeniididega. Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2 Fluoriidid - vees lah mürgine gaas. F saadakse ainult elektrolüüsiga. Biotoime: Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik. Samas on väga mürgised. Vaba F2 ärritab, söövitab nahka. Kloor (Cl) - Avastas C. Scheele 1774, kuid elementide hulka arvas alles H. Davy 1810 Leidub looduses ainult ühenditena. Väga palju ookeanides, Inimorganismis halogeenidest levinuim: 0,25%. Esineb nii taimsetes kui loomsetes organismides. Kloriidsed mineraalid: NaCl (kivisool), KCl · MgCl2 · 6H2O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl · KCl (sülviniit) OM: Lihtainena: kollakasroheline terava lõhnaga, lämmatav, mürgine raske gaas, o-a: -1, 0, +1, +3, +5, +7. Üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente. Reageerib
MgSO 4 loodu s e s mer ev e e s , mitm ete mineraalid en a , kasut. MgO saa mi s el . Ca S O 4 esin e b loodu s e s mitm e eri vormina, sisaldad e s erineva hulga kristallvett , Ca S O 4 . 2H 2 O kips . Karbona a did: Ca C O 3 lubjakivi (paekivi), kriit, mar m or , mineraal kaltsiit; Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedu s e : 13. rühma elemendid (B Tl): üldis elo o m u stu s : Erinevate 13. rühma elementide levik looduses; on väga erinev, leiduvad ainult ühenditena; Al kõige levinum metall looduses; B suhteliselt levinud (tavaline) element; Tl vähelevinud; Ga, In haruldased, väike levik ja toodang. Boor: Boori ühend eid : boorak s Na 2B4O7 10H2O (naatriumtetrabora;boorha at) p e 3 H BO3. Boor onpooljuht
omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5. Titaanirühma üldomadused · Levik maakoores. Ti - levinud metall, · kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud · 2 viimast väga lähedate omadustega, seetõttu raske teineteisest eraldada · (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon · elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased, · eriti Zr-l ja Hf-l (lantanoidne kontraktsioon; selgitatud lantanoidide juures) · · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2
Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis- aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakantsete d-orbitaalide arvelt, samuti mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid.
NH3 + H2O <-> NH3 x H2O NH3 X H2O <-> NH4 + OH 2 NH3 x H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4 + 2 H2O NH4Cl -> (temp.) NH3 + HCl NH4Cl + NaOH -> NH3 x H2O + NaCl NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O 4 NH3 + 5 O2 -> (temp) 4 NO + 6 H2O (NH4)2CO3 -> (temp.) 2 NH3 + CO2 + H2O Lämmastiku hapnikuühendeid: 2 NO + O2 -> 2 NO2 2 NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 2 KNO3 -> (temp) 2 KNO2 + O2 2 Pb(NO3)2 -> (temp.) 2 PbO + 4 NO2 + O2 Lämmastiku tootmise põhimõtted: N + H2 -> (kat) NH3 + O2 -> (kat) NO + O2 -> NO2 + H2O, O2 -> HNO3 Lämmastikhape: 3Cu + (lahj.)8HNO3 -> 3Cu(NO3)2 + 2NO + 6H2O Cu + (konts.) 4HNO3 -> Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O KI + HNO3 -><- H2 + I2 + KNO3 Süsiniku keemilised omadused: ZnO + C -> (temp.) Zn + CO C + CO2 -> (temp.) 2 CO Süsiniku oksiidid: 2CO + O2 -> 2 CO CO2 + CaO -> CaCO3 + NaOH -> NaHCO3; Na2CO3 + H2O -> H2CO3 Süsihape ja karbonaadid: CO2 + H2O <-> H2CO3 Ränioksiid: SiO2 + 2 NaOH -> (temp.) Na2SiO3 + H2O
s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsupe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid