Teise kirjeldamisel vahetuvad kõik sõnad „parem“ sõnaga „vasak“ ja vastupidi nii käte kui ka jalgade töö juures. (R. Haljand 1986: 33) Vaatamata variantide erinevustele liigutuste sooritamisel faasides, koosneb üks pooltsükkel alati neljast faasist. Sejuures on tähtsuselt kõige olulisem III faas. (R. Haljand 1986: 33) I faas- Iiaare vastaskäe väljumisega veest, II faas- tõmme vastaskäe toomisega ette, III faas- tõuge vastaskäe viimisega ette, IV – tõuge vastaskäe toega. (R. Haljand 1986: 33) Üldeesmärk: Kindlustada suur ujumiskiirus variandile vastava optimaalse tempoga, sammupikkuse ja faaside ajalise rütmig. (R. Haljand 1986: 34) 2-löögilisel kroolivariandil: 70-80 tsükklit minuti, optimaalse sammupikkusega 1,6-1,8 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:2:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) 6- löögilisel kroolivariandil: 55-65 tsükklit minutis, optimaalse sammupikkusega 2,0- 2,4 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:1:1 suhtes. (R
12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus. 13. Lihase jõud. Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada. - Selle sõltuvus kolmest faktorist: 1) Töösse kaasatud lihaskiudude arv - Mida suurem on töösse rakendatud motoorsete ühikude arv, seda suurem on summaarne jõud. 2) Töötava lihase füsioloogiline ristlõikepindala 3) Lihase kontraktsioonieelne venitusaste - Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõikepindala. 1) Anatoomiline – lihase suhtes risti teostatud läbilõige