Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #1 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #2 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #3 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #4 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #5 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #6 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #7 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #8 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #9 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #10 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #11 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #12 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #13 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #14 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #15 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #16 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #17 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #18 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #19 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #20 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920-A-KUNI TÄNAPÄEVANI #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nastjushcka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria ­ kelle huvides ­ lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule ­ riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria ­ 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad ­ selgus, vabadused piiratud ­ Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted ­ samal tasandil nt

Õigusteadus
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

2. Normid 3. Toimingud 4. Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. Teooriad a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt

Riigiõigus
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria ­ kelle huvides ­ lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule ­ riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria ­ 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad ­ selgus, vabadused piiratud ­ Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted ­ samal tasandil nt

Õigus
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria ­ kelle huvides ­ lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule ­ riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria ­ 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad ­ selgus, vabadused piiratud ­ Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted ­ samal tasandil nt

Riigiõigus
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

leida sellist konstitutsioonilist kompromissi, mille rahvas on nõus heaks kiitma. Selleks et konstitutsioon referendumile panna on põhimõtteliselt kaks võimalust: 1) Koostab referendumile mineva konstitutsiooni projekti parlament, kes määrab referendumi. 2) Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks moodustatakse organ - asutav kogu. Asutav kogu võib kanda ka teistsugust nimetust, näiteks Eestis 1933. a. põhiseaduse muutmiseks moodustatud organ kandis nime Rahvuskogu ja 1992. a. põhiseaduse vastuvõtmiseks moodustatud asutav kogu kandis nimetust Põhiseaduse Assamblee. Kui asutava kogu pädevuses on üksnes konstitutsiooni väljatöötamine, mitte selle vastuvõtmine, siis nimetatakse sellist asutavat kogu mittesuveräänseks. Tema poolt väljatöötatud tekst võetakse harilikult vastu referendumil, vahel parlamendis.

Õigus
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

- Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur ­ kahest eeldusest koosnev järeldus) ­ vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab! - (1) (x) (Kx OTx) - X ­ indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K ­ koosseis - - järeldus - O ­ peandumine (ought ­ peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka - a ­ kindel konstant (indiviidi konstant; konkreetne isik, mitte enam x) täidab koosseisu K - (3) OTa (1), (2) - Kokkuvõte: A suhtes peandub/tuleb kohaldada õiguslikku tagajärge T! - Näiteks: Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujul. K-kaitseliitlane (seltskonnas); A-Toomas ehk kaitseliitlane seltskonnas PEAB olema korrektne ja esinema

Riigiõigus



Lisainfo

kursusetöö

Meedia

Kommentaarid (2)

Agnessaa profiilipilt
Agnessaa: Oli väga palju abiks :)
12:55 18-05-2018
Agnessaa profiilipilt
Agnessaa: väga palju oli abiks.
14:49 12-04-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun