EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA - sarnased materjalid

FIE ja käibemaks

FIE ja KÄIBEMAKS FIE sissejuhatus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra

Käibemaksuseadus (KMS)

Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke

Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.

haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.

Maksustamise olemus

Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

Sotsiaal-, käibe- ja tulumaks.

Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks ­ füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%

Käibemaksuseaduse muudatused

» Liiduväline kord (EU KMK nr ­ MOSS deklaratsioon) ­ Esitavad ühendusevälise riigi isikud 3  4.09.2014 Väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » Alates 01.07.2014 kuulub siseriiklikult pöördmaksustamisele: » väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses, investeeringukuld on üldjuhul maksuvaba ja » väärismetalli sisaldav metallimaterjal, sh väärismetalli sisaldavad jäätmed (kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele) » Alates 01.01.2015 kuuluvad siseriiklikult pöördmaksustamisele vääriskivid Enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » Alates 01.08.2014 on kõigi enammaksete tagastamise üldine tähtaeg MKS-s senise 30 päeva asemel 60 päeva » Seoses tagastusnõude kontrollimisega võib

Raamatupidamine III kursus

Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist.  TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud

Maksunduse eksam

Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele  riiklikud investeeringud  pensionid, toetused, abirahad jne.  riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):  maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)  maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks)  maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia

Maksundus test nr 2

12. Kauo maksumusega 5900kr (5000+900käibemaks) lähetatakse ostjale augustis. Kauba eest tasutakse osaliselt (2000kr) juulis. Tehing toimub eestis ning nii võrandaja kui ka ostja on eesti maksukohustuslased. Mis kuus ja mis summas tuleb käivet deklareerida?  13. Eesti ettvõtja müüb kaupa 890 000 krooni eest saksamaal firmale (nii ostja kui ka müüja maksukohustuslased). Kaup lähetakse saksamaale augustis, arve väljastatakse septemris. Eeltodust tulenevalt: · On käive toimunud augustikuus · On käive toimunud septembrikuus · On käive toimunud sellel hetkel, milla kaup kätte saadakse · On käive toimunud selle hetkel, kui müüjale raha laekub 14. AS X (eesti maksukohustuslane) tegutseb eesti siseturul ning teinud järgmised operatsioonid . Otsustage, kas on käive või ei ole? Kui on siis mis määruga maksustatakse? tehing Realiseeritud Ei ole käive maksumääraga

Sisendkäibemaksu mahaarvamine

Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamine)

Kaubaveo korraldamine

sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik või · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit: · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud

Käibemaksuga seotud mõisted

toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on väljaspool ühenduse käibemaksuterritooriumit, kuid samas ühenduse tolliterritooriumi osa (st eriterritoorium, nt Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4). Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Kauba ühendusesisene käive: Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui: *Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning *Kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja *Arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära

MAKSUNDUS

Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli tema tulumaksu kohustuseks 1000 eurot? Tulumaksukohustus 2012 aastal: [(100000-25000- 10000)/1,33]*0.2=9774,436 eurot

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4

Majandus alused konspekt

· Kui palju selliste tingimuste juures toota ning · Kui palju ressursse osta. Majapidamiste otsuseid mõjutavad tuhandete invaliidide tegutsemine turul. · Nad ostavad kaupu ja teenuseid. · Investeerivad ja säästavad  · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor)

ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS

 LOGO Arve nr 2015-07-1 Kuupäev: Maksetähtaeg: Viivis: 0,20% Viitenumber: 111111111111 Konto nr: Selgitus: Toote/ teenuse nimetus Kogus Hind Töö 1 583 Summa sõnadega: Summa: Käibemaks (20.00%): KOKKU Arve väljastaja: Arve saaja: Firmanimi OÜ reg. Nr e-posti aadress KMKR (käibemaksu nr) Posti aadress Tel. GO : 111111111111 Summa 583 583 116.6 699.6 rve saaja: emaksu nr)

Finantsarvestus - Konspekt

· Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.

EESTI MAKSUSÜSTEEM

................................. 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest.............................................................6 2.3 Aktsiiside muudatustest.......................................................

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.

FIE raamatupidamine referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel.

Prantsusmaa maksusüsteem

Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid:

Fie maksud referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi ­ tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j

ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne. (D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis. Töötasu arvestamisel kajastatakse: tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust. Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust. Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid: Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot.

Kaubaveo korraldamine arvutil

vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud

Maksundus

Noorte perede maksusoodustused ­ 1. vanem saab on tuludest maha arvata lapse koolituskulud (kuni 26. Eluaastani), kaasa arvatud õppelaenu intressimaksed. 2. 2007.aastast on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata 27000 krooni aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta, alates pere teiset lapsestt lapsest. 3. 1.jaanuarist 2008 jõustub maksusoodustus, mille järgi on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.,2009 astal teisest ja 2010 aastal pere esimesest lapsest. Lisaks siis veel alates 2004. Aastast saab kõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpetanud noor lapsevanem taotleda oma õppelaenu jäägi kustutamist 50% ja enama protsendi ulatuses iga kuni nelja-aastase lapse kohta. Kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest maksab riik sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud

Müügitehingute arvestus

·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu ­ on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad, nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Tuluks ei loeta samuti agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi ­ või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o

Eesti maksusüsteem

Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre  Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................................................................. 4 Riigi maksud.............................................................................................

Maksud ja määrad

MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või

Raamatupidamise alused

 Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna;  kohaliku omavalitsuse üksus;  iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik;  füüsilisest isikust ettevõtja;  Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks:  moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;

Maksud

MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008  SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms  MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid)  TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: