Tartu Ülikool Pärnu kolledź Sotsiaaltöö korralduse osakond Eesti Töötukassa Essee Juhendaja: MA Sulev Alajõe PÄRNU 2013 Selles töös vaatleb autor Eesti Töötukassat haldusorganisatsioonina. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja väljendub see paraku töötute arvu kasvuna. Autor vaatleb Eesti Töötukassa majandamise läbipaistvust, bürokraatia astet, analüüsitakse võrdlust erasektoriga. 2
Tööhõivemäär - protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Töötusemäär - töötute osatähtsus tööjõud. Protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse kui töötutue inimeste arv jagatakse tööjõuga. Tööpuudus - väljendab seda osa tööjõust, kes sooviksid töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööotsija - on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Töötukassa piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma töötukassa piirkondliku struktuuriüksuse poole. Töötu - on tööealine (15-74 aastane) isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe (2 nädala jooksul) tööle asuma.
tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. · Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www.tootukassa.ee Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada: · Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses · Töötukassa kaudu · Kutseõppeasutustes · Puuetega inimeste kaitstud töö keskused · KOV-de loodud rakenduskeskused · Vähemal määral rehabilitatsiooniasutused. 13 · Pakutav abi töölesaamiseks on jäänud väheseks, puuetega inimeste tööhõive madalaks.
asukohas: Kopli 1, Põllu 11, Struve 8. 1.1. Organisatsiooni asutamise põhjused Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioonide asutamise põhjused on erinevad, peamiselt lähtutakse kolme erineva tasandi ühiskonna, piirkonna ja organisatsiooni vajadustest. 1990. aastate alguste alates pidi Eesti kutseharidussüsteem toime tulema suurte ühiskondlike muudatustega: · Kohanemine turumajanduse ja poliitilise pluralismiga · Kutsehariduse omandajate vähenemine · Kutseõppe väga ebaühtlane kvaliteet · Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad) · Kutseõppe maine oli äärmiselt madal · Heade õpilaste nappus · Väga suur väljalangevus · Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus
kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.; -ja vastsutavad nende elluviimise eest o Avalik juhtimine- Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja konkurentsivõime ning tõhusa arengu. -Ning ta on koostanud arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks. korraldab nende rahastamise ja elluviimise Samuti tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium tulemusjuhtimise ja auditeerimisega: Tal on siseauditi osakond. Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega.
............................................................................................38 3.3 Püsiva tegevuskoha maksustamine.......................................................................................................39 3.4 Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine................................40 3.5 deklareerimine ja TuluMAKSU tasumine ...........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja
Aastate teises pooles turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel o Seadus peab andma miinimumi, pooled peavad olema vabad ise otsustama, samas peab olema piisavalt tagatisi, kui inimene jääb tööst ilma o (vana TL seaduse järgi pidi TA maksma koondamisel, kuni 4kuu palga kui ta on 10 a töötanud, praegu – TA maksab ühe kuu palga + töötukassa hüvitis) - Turvaline paindlikus – integeeritud strateegia turvalisuse ja paindlikkuse samaaegseks suurendamiseks tööturul o töösuhtes oleva isiku kaitse asemel tööturul oleva isiku kaitse o elemendid: paindlik tööõigus, laialdane elukestev õpe, efektiivne aktiivne tööturupoliitika, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid - Kontseptisooni areng EL-is: o 2000 – Lissaboni Strateegia: aastaks 2010 EL majandus kõige
Kõik kommentaarid