EESTI RAHVAMUUSIKA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.

Muusika

9

doc

Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.

Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea

Muusika

3

docx

Rahvapillid ja pillimuusika

sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill tuntuim muistne keelpill mängitakse näppides Eesti vanim kandletüüp on väikekannel, 6-7 keelt, ühest puust õõnestatud. Uuem külakannel, 10-11 keelega. Kannel on mitmete rahvuste muusika sümbol. 13.-14. Saj rootslaste kaudu põhjamaade pill- poognaga mängitav hiiu kannel. Hiiu kannel- ühest puust valmistatud raamiga kõlakast ning 3-4 jõhvist keelt. Mängitakse püstloodis või veidi kallakil põlvedel. Viiul Eestis hakkas viiul levima 17-18 sajandil.

Muusika

6

doc

Rahvatantsude liigid

Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. sajandi vahetusel tuttavaks ka Tartus ning kujunes ballide lõputantsuks. Eriti populaarne oli see tants üliõpilaste hulgas. Rahvalaul Eesti rahvalaulude seas on erineva vanuse ja otstarbega laululiike. Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba

Muusika

2

docx

Erirahvuste muusika

Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul

Muusika ajalugu

4

doc

Eesti rahvalaul ja rahvapillid

Lõõtspill e jarmul e kortspill ­ kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal. Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On tantsupill. (kuulasime) Kannel ­ 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli kuju hakkas 19. sajandil muutuma: puust virblite asemele raudvirblid, keelte asetus muutus paralleelseks, muutus ka pilli kuju ja mängimistehnika. August Pulst ­ tähtis rahvamuusika koguja. Viiul (pole rahvapill) ­ pärit 17. sajandist. On Euroopa kultuuriruumi kõige levinum pill. Eestis muutus ta rahvapilliks 19. sajandil ning tõusis torupilli kõrvale. Esimest korda 3  mainitakse Eestis viiulit 1653. aastal Tartus. Seda sai aasta läbi mängida. Viiulilugudes esines tihti torupillimängu käike ja intonatsioone (neid lugusid nimetati torupillivalssideks). MIS PILL MÄNGIB? Näiteks.. Mängutoos

Muusikaajalugu

10

docx

Põhjamaade muusika konspekt

Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“

Muusika

2

odt

Folkloor

2) lõppriimiline e srtoofiline e uuem rahvalaul ­ hakkas levima 19. saj, mõjutusi on saanud, kirikulauludest ja luulest. Tantsulaulud, ringmängulaulud. Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline ­ meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään.

Kultuurid ja tavad

Meedia

Kommentaarid (0)