EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 (2)

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Eesti NSV Nõukogude Liidus 7klassiline koolikohustus. kauaaegsel haridusministril Ferdinand Eisenil 1955. aastast seati sisse üleeestili ne koolivorm õnnestus see koostöös Leedu haridusjuhtidega eesti koolidele, mis mõneti erines üleliidulisest siiski ära hoida, ja Balti liiduvabariikides jäädi vormist. (Viimane oli kasutusel ka Eesti vene 11klassilise üldhariduskooli juurde. Eiseni koolides.) 1950.60. aastate vahetusel pikendati saavutusena tuleb mainida ka seda, et enamikus kogu Nõukogude Liidus koolikohustust Eesti koolides olid alates 1960. aastatest kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kasutusel eesti autorite originaalõpikud, mitte

Eesti ajalugu

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES

1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi pisarate, küüditamiste, osa inimesi on kaotanud oma lähedasi. Inimesed on pidanud kannatama ning võitlema võõrvõimu vastu. Kas need väited vastavad ka tõele, selgub uurimistöö käigus. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi valitud õpetajad võimuvahetused Eestis üle elasid

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

............ 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu.......................................

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada

Eesti keel

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816

SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus

Kultuur peale II maailmasõda

Avastati ka AIDS-i viirus inimese võitlus loodusega jätkub. 5 Lõpetuseks Kõigest 30 aastat tagasi, 60-ndate algul, tundus maailma tulevik helge nii siin- kui sealpool raudeesriiet. Kuid tegelikult kultuur, mis Läänes tekkis ja oli, ei pruukinud jõuda NSV Liitu suletud eestlasteni. Enamasti see ei jõudnudki või kui jõudiski, siis ainult moonutatult. Teise maailmasõja järgne teaduse ja tehnika areng on olnud tohutu ning muutub iga aastaga aina kiiremaks. See on tingitud infoühiskonnast. Tänapäeval, mil maailm muutub üha rahvusvahelisemaks, luuakse mitmesuguseid riikide liite ja ühendusi, pööratakse järjest suuremat tähelepanu ka rahvusele ja selle kultuurile. 6 Kasutatud kirjandus 1. K. Jaanson, Üldajalugu (1938-1991), Tallinn, 1994 2. Keskkooli ajaloo konspekt 3. www.neti.ee

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik