EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMP IAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala ­ staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion ­ 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava:

Kehaline kasvatus

8

docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3

Kehaline kasvatus

37

odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE  Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

Kehaline kasvatus

8

doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid

Kehaline kasvatus

22

doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6

Kehaline kasvatus

11

doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill ­ 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton),

Kehaline kasvatus

9

pdf

Eesti sportlased

Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi.

Kehaline kasvatus

10

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.

Geograafia

Kommentaarid (0)