EESTI METSANDUS 2011 (0)

5 Hindamata
 
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686?
tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja
puidukaubandus, Erametsandus).
EESTI METSANDUS 2011
EESTI METSAD
EESSÕNA
Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid
metsanduse arendamisel.
Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust,
kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud
enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise
korraldamisel.
Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie
metsadest ning säästvast arengust metsanduses. Kogumik sisaldab materjale metsaressursist,
metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest
mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest
ning -haridusest.
Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks
keskkonnakaitse üldiste põhimõtete rakendamisel ja ühiskonna arengus tervikuna.
Kalle Karoles
Ajalooline ülevaade
Metsade kujunemine praegusel Eesti territooriumil sai alguse pärast viimase mandrijää taganemist enam kui
kümme tuhat aastat tagasi. Esimestel aastatuhandetel oli metsasuse mõjutajaks loodus ise. Võib oletada, et
metsade leviku kõrgajal oli üle 80% maismaast kaetud metsaga. Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks
üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes
3000 aastat tagasi hakkas metsasus, küll tagasilöökidega suurte sõdade ja taudide aegu, järjekindlalt
vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30%
praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav
viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise
taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka
Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või
natuke enam riigi territooriumist.
Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude
Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks
suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950.
aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus
põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest
ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu
võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga.
METSADE INVENTEERIMINE
Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti
eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib
lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
EESTI METSANDUS 2011 #1 EESTI METSANDUS 2011 #2 EESTI METSANDUS 2011 #3 EESTI METSANDUS 2011 #4 EESTI METSANDUS 2011 #5 EESTI METSANDUS 2011 #6 EESTI METSANDUS 2011 #7 EESTI METSANDUS 2011 #8 EESTI METSANDUS 2011 #9 EESTI METSANDUS 2011 #10 EESTI METSANDUS 2011 #11 EESTI METSANDUS 2011 #12 EESTI METSANDUS 2011 #13 EESTI METSANDUS 2011 #14 EESTI METSANDUS 2011 #15 EESTI METSANDUS 2011 #16 EESTI METSANDUS 2011 #17 EESTI METSANDUS 2011 #18 EESTI METSANDUS 2011 #19 EESTI METSANDUS 2011 #20 EESTI METSANDUS 2011 #21 EESTI METSANDUS 2011 #22 EESTI METSANDUS 2011 #23 EESTI METSANDUS 2011 #24 EESTI METSANDUS 2011 #25 EESTI METSANDUS 2011 #26 EESTI METSANDUS 2011 #27 EESTI METSANDUS 2011 #28 EESTI METSANDUS 2011 #29 EESTI METSANDUS 2011 #30 EESTI METSANDUS 2011 #31 EESTI METSANDUS 2011 #32 EESTI METSANDUS 2011 #33 EESTI METSANDUS 2011 #34 EESTI METSANDUS 2011 #35 EESTI METSANDUS 2011 #36 EESTI METSANDUS 2011 #37 EESTI METSANDUS 2011 #38 EESTI METSANDUS 2011 #39 EESTI METSANDUS 2011 #40 EESTI METSANDUS 2011 #41 EESTI METSANDUS 2011 #42 EESTI METSANDUS 2011 #43 EESTI METSANDUS 2011 #44 EESTI METSANDUS 2011 #45 EESTI METSANDUS 2011 #46
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SiramSiram Õppematerjali autor

Lisainfo

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686?tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus).
eesti metsandus 2011 , eesti metsad , metsatööstus , puidukaubandus , puidueksport , metsakaitse , rmk , erametsandus

Dokumendis esitatud küsimused

  • Keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686 ?
  • Milleks meile metsalooduse kaitse ?

Mõisted

copy, mitmekordselt, a hinnanguga, tagavara osas, levinuim puuliik, lehtpuudest, männi kõrval, puuliikidest, keskmine vanus, kasvukohatüübi nimetus, võrreldes küpsusvanusega, kaasikutes, ülemaailmsed sotsiaal, eesti metsad, metsanduse arengukava, loodusressursid, metsa majandamine, metsanduses, kaasamise põhimõtteid, keskkonnaministeerium, keskkonnaministeerium, põlismetsade loodus, lisaks sellele, eesti metsad, pärismaise puu, looduslikud tüübirühmad, esinduslikkuse uuringuid, põlismetsad, seotud üle, viimane kümnend, pikaajalises perspektiivis, seevastu samblasoometsi, suurimat tähelepanu, sisaldavad kaitsealad, kaitseala, hoiuala, rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala, eesti metsatööstusel, lutheri vineeri, a lõuna, eesti metsatööstuses, hööveldamis, eesti metsatööstus, riigimetsades, eesti metsamajanduses, imavere saeveski, projekti kogumaksumus, ekspordituruks, aastane tootmisvõimsus, as graanulinvestil, imavere, helme, as graanulinvest, traditsioonilist küttepuitu, eramets, kohalikud metsaomanikud, igamehe õigus, vääriselupaikade kaitsmiseks, sellised toetusmäärad, jahiõigus, iseseisvat riiki, eeml, keskühistu kaudu, erametsakeskuse üldeesmärk, erametsakeskus, taotluste esitamiseks, metsamajandamine, rmk hallata, järgmistes lõikudes, ökonoomika, rmk, riigimetsa majandamine, keskkonnakaitse, metskondade põhiülesanne, puiduturustuse tegevusvaldkond, osakonna põhiülesanne, rmk klientideks, rmk, haanja, taimla, tootvaid seemlaid, seemnereserv, eesti teadus, teadusrühmad, metsateadus, instituudi missioon, ülemineku põhjus, õppekavades, tellimusühikuks, üliõpilaste arv, metsandus, metsandus, metsandus, metsanduskoolis, õppekava läbinu, jahimaa, jahipiirkondade kasutajad, maaomanikel, jahimaa kasutajad, jahiulukite nimekirjas, canis lupus

Sisukord

  • EESTI METSAD
  • Metsapoliitika
  • METSADE KAITSE
  • METSATÖÖSTUS JA PUIDUKAUBANDUS
  • Imavere Saeveski
  • Estonian Cell
  • UPM Kymmene Otepää AS
  • Graanulinvest AS
  • AS Rait
  • Repo Vabrikud AS
  • Taustainfo
  • Puidu kasutamine energeetikas
  • Tulevikuperspektiivid
  • ERAMETSANDUS
  • Talude päriseksostmine
  • Erametsade natsionaliseerimine
  • Erametsaomandi taastamine
  • Metsamaad ja metsaomand
  • Omandistruktuur taastati võimalikult endistes piirides
  • Erametsanduse poliitika rakendamise mõned olulised aspektid
  • Eesti Erametsaliit (EEML)
  • Tulundusühistu Keskühistu Eramets
  • Sihtasutus Erametsakeskus (EMK)
  • RIIGIMETSADE MAJANDAMINE
  • Metsahaldus
  • Metsakasvatus
  • Metsaparandus
  • Looduskaitse
  • Jahindus
  • Maakorraldus
  • Metsakorraldus
  • METSATEADUS JA -HARIDUS
  • Teadustöö korraldus
  • Teadusajakirjad
  • JAHINDUS

Teemad

  • EESSÕNA
  • Ajalooline ülevaade
  • METSADE INVENTEERIMINE
  • PINDALA JA TAGAVARA
  • PUULIIGID
  • METSI ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD
  • KASVUKOHATÜÜBID
  • METSADE VANUSELINE JAGUNEMINE
  • Metsanduse arengukava
  • Metsanduslik seadusandlus
  • Metsandusadministratsioon
  • Milleks meile metsalooduse kaitse?
  • Eesti metsade mitmekesisus
  • Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks
  • Kaitsealade metsade kaitserežiim
  • Aktiivsed meetmed metsalooduse kaitseks
  • Probleemid ja arenguväljavaated
  • Viited
  • Ajalooline taust
  • Eesti metsatööstuse struktuur ja tootmismahud
  • Eesti suuremad metsatööstusfirmad
  • Eesti metsatööstuse toodete väliskaubandus ja peamised turud
  • Eramets - see on midagi unikaalset
  • Metsapoliitikad
  • Metsasertifitseerimine
  • Organisatsioonid
  • Riiklikud toetused
  • Riigimetsa Majandamise Keskus
  • Lühidalt ajaloost
  • RMK ülesanded, eesmärgid ja arengukava
  • Riigimetsa säästlik majandamine
  • RMK peamised tegevusvaldkonnad
  • Metsamajandus
  • Puiduturustus
  • Loodushoid
  • Taimla- ja seemnemajandus
  • Metsateadus
  • Metsanduslik kõrgharidus
  • Kutseharidus
  • Jahindusvaldkonna struktuur
  • Ulukiasurkondade seire
  • Jahiulukid
  • Ulukikahjustused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
1072
pdf
90
pdf
284
pdf
67
doc
44
docx
82
doc
17
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto