EESTI METSAD (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

EESTI METSAD
Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste
kasvukohatingimuste järgi).
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. < strong >Metsa kasvukohatüüp - ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o
ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga)
metsamaade kogum.
Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld , veere žiim ja
alustaimestik .
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut
metsatüüpi.
Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik
Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu .
Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi
nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp)
Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide
nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT
mustikakuusik, rabamännik).
Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe.
Metsatüüpide rühmitamine:
Metsad jagatakse 2 klassi

Arumetsad
o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb
looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel
kuni 25 cm)
Soometsad
o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm,
kuivendatud aladel üle 25 cm.
Klassid jagunevad tüübirühmadeks

 Arumetsade jaotamisel
o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus,
mulla lõimis ja veerežiim.
 Soometsade jaotamisel
o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee
või sademetevee mõjul soostumine , liikuv või väheliikuv põhjavesi.
Loometsad

Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega
tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
EESTI METSAD #1 EESTI METSAD #2 EESTI METSAD #3 EESTI METSAD #4 EESTI METSAD #5 EESTI METSAD #6 EESTI METSAD #7 EESTI METSAD #8 EESTI METSAD #9 EESTI METSAD #10 EESTI METSAD #11 EESTI METSAD #12 EESTI METSAD #13 EESTI METSAD #14 EESTI METSAD #15 EESTI METSAD #16 EESTI METSAD #17 EESTI METSAD #18 EESTI METSAD #19 EESTI METSAD #20 EESTI METSAD #21 EESTI METSAD #22
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariliisPahva Õppematerjali autor

Lisainfo

EESTI METSAD
Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi).
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks.
Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum.
Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik.
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi.
Metsa kasvukohatüüp = muld veerežiim alustaimestik
Metsatüüp = muld veerežiim alustaimestik puistu.
Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp)
Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik).
Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe.
Metsatüüpide rühmitamine:
Metsad jagatakse 2 klassi
Arumetsad
Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm)
Soometsad
Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm.

eesti metsad , konspekt , eksam , muld , metsad , kuusk , kasvukohatüüp

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas vähendada ?

Sisukord

  • Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o
  • Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik
  • Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu
  • Arumetsa kasvukohatüüpe
  • Soometsa kasvukohatüüpide
  • Metsatüübi
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • Loometsad
  • Leesikaloo (II)
  • Kastikuloo (kl)
  • Esinevad saartel, Lääne
  • Nõmmemetsad
  • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
  • Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
  • Nõmmemetsad möödutavad kõigist Eesti metsadest 3%
  • Palumetsad
  • Pohla (ph)
  • Mustika (ms)
  • Jänesekapsa
  • Palumetsad on enamasti I-III bon. Männikud, kus kaaspuuliigiks on
  • Laanemetsad
  • Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk)
  • Sinilille (sl)
  • Salumetsad
  • Naadi (nd)
  • Sõnajala (sj)
  • Soovikumetsad
  • Osja (os)
  • Tarna (tr)
  • Angervaksa (an)
  • Rabastuvad metsad
  • Sinika (sn)
  • Karusamble (kr)
  • Soometsad
  • Rohusoometsad
  • Lodu (ld)
  • Madalsoo (md)
  • Samblasoometsad
  • Siirdesoo (ss)
  • Raba (rb)
  • Kõdusoometsad
  • Mustika kõdusoo (mo)
  • Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo)
  • Metsade uunemine ja uuendamine
  • Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine
  • Seemneliselt ehk generatiivselt
  • Vegetatiivselt
  • Metsa vegetatiivne uuenemine
  • Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid
  • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise
  • Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus
  • Külvi eelised
  • Istutamise eelised
  • Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel
  • Külvi tuleks eelistada
  • Seemikud
  • Istikud
  • Heistrid
  • Koolitamine
  • Avamaataimede kasvatamine
  • Konteinertaimede kasvatamine
  • Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine
  • Metsakultuuride algtihedus
  • Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad
  • Puhtkultuuride
  • Metsakultuuride hooldamine
  • Hooldamise sagedus
  • Maapinna ettevalmistamine
  • Põllumaade metsastumine
  • Kasutavatavad kultiveerimisviisid
  • Kuusk
  • Metsakaitse
  • Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
  • Juurepess
  • Külmaseen
  • Haavataelik
  • Männi-koorepõletik
  • Putukkahjurid
  • Männikärsakad
  • Ulukikahjustused
  • Raied
  • Hooldusraied
  • Uuendusraied
  • Valikraied
  • Tulevikupuu
  • Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
  • Valgustusraie
  • Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st
  • Harvendusraie
  • Sanitaarraie
  • Raiekraad ehk harvendamise aste
  • Hooldusraie intensiivsus
  • Alameetod
  • metsahunt“
  • Ülameetod
  • Hooldusraiete bioloogilised alused ehk
  • Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – puht- või segapuistu?
  • Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine
  • Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
  • Uuendusraie
  • Seemnepuud
  • Säilikpuud
  • Lank
  • Raiestik
  • Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi
  • Lageraie max parameetrid
  • Langi pikkus
  • Raiesuund
  • Lankide liitumisaeg
  • Turberaied
  • Aegjärkne raie
  • Häilraied
  • Veerraie
  • Valikraie
  • Metsa hindamine e. Metsatakseerimine
  • Puistu elementide mõõtmine
  • Metsakluppe
  • Täpsusklupil
  • Ümardatud klupil
  • Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil
  • Puu kõrguse mõõtmine
  • Puu mahu määramine
  • Levinuim valem on
  • Puu vanuse määramine
  • Puistu eraldamise tunnused
  • Rindelisus
  • Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese
  • Koosseis
  • Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse
  • Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku
  • Puistu vanus
  • Arenguklass
  • Boniteet
  • Täius
  • Normaalpuistu
  • Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus
  • Metsamaterjalide mahu määramine
  • Ümarmaterjalid
  • Virnmaterjalid
  • Üldjuhul
  • Saematerjalid
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Seened ja marjad
  • Ravimtaimed
  • Kasemahla varumine
  • Mesindus
  • Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus

Teemad

  • ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga)
  • metsamaade kogum
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • tüübirühmadeks
  • ja Põhja-Eestis
  • mustika alltüübis
  • kuusk
  • Sinilille (sl)
  • Seemneaastaks
  • seemnevaheaastaiks
  • võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud
  • metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või
  • raiest arvates
  • Külvi eelised
  • Istutamise eelised
  • Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel
  • Külvi tuleks eelistada
  • avamaataimede
  • konteinertaimede
  • Avamaataimede kasvatamine
  • Konteinertaimede kasvatamine
  • seemik
  • peapuuliikide valik
  • harilik tamm
  • maarjakase
  • tulevikupuude
  • realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha
  • Alameetod
  • Ülameetod
  • kvartal
  • puu rinnasdiameeter
  • puu kõrgus
  • Puu diameetri mõõtmine
  • täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid
  • lihtrelaskoop
  • V = g1,3 x h x f
  • metsamaaks ja mittemetsamaaks
  • takseereraldusteks
  • takseertunnuste
  • rinde keskmisest kõrgusest
  • koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes
  • Ks 30Lm 20Lv
  • enamuspuuliigiks
  • võrra
  • Arenguklass
  • Lage ala
  • Selguseta ala
  • Noorendik
  • Latimets
  • Keskealine mets
  • Küps mets
  • Valmiv mets
  • naabermetsaosadega on suurem kui 0,2
  • ladvapoolselt
  • mahutabelite
  • M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
  • Üldjuhul
  • tm = 1,43 rm
  • rm = 0,7 tm
  • mõõtühik
  • igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju
  • korjata
  • Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas
  • seda just suure tuleohtlikkuse ajal

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
doc
82
doc
17
doc
33
docx
41
pdf
65
pdf
16
docx
46
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto