EESTI KEELE KONTROLLTÖÖ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: ­ keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine ­ keel kui suhete hoidja ­ keel kui mõtlemisvahend ­ identiteedi kandja ­ emotsioonide väljendamine ­ DNA kood ­ maagia ­ kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine)

Keeleteadus

4

doc

Keel ja keeled

olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Indoeuroopa keelkonna keelerühmad: Anatoolia, keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, india, iraani, kreeka. 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu?

Eesti keel

4

pdf

KEELEAJALOO KT

koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult. Monogneesi teooria- kohaselt on inimkeele tekkimine maailma ajaloos ainukordne

Kirjandus

14

docx

KEEL KUI SÜSTEEM

Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue

Keeleteadus

12

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et

Keeleteadus

25

docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduste loomine, pole praktilist kasu 4

Keeleteadus

16

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

* Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel

Üldkeeleteadus

26

doc

Kognitiivne areng

Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid:

Psühholoogia

Kommentaarid (0)