Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #1 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #2 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #3 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #4 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #5 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #6 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #7 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #8 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #9 EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lauri Ottis Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Eesti majandus 19.sajandil

Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide ja metallisulamite valmistamine ja nendest lihtsamate toodete valmistamine), kõrvale tekkisid uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted. 1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid ja raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit.Raudteed võimaldasid tööstuse kiiret kasvu

Ajalugu
thumbnail
8
ppt

Eesti majandus 15-17 sajand

Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt

Majandus
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist). Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras

Majandus
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid SUUR REGIOONID Euroopa Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks. Levides üle maailma, hakkas see tugevasti mõjutama ülejäänud regioonide arengut.

Maailma majandus
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

Ajalugu
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

diana21 profiilipilt
Diana Varjatud kõigile: Väga põhjalik PowerPoint esitluse kohta(Y)
16:57 16-11-2011
tiinaoja profiilipilt
tiinaoja: väga sisukas ja aitas väga
11:45 27-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun