Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab
Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused.
Õigusvastasus Süü Väljapressimine Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust ii. avaldada häbistavaid andmeid iii. kahjustada vara b. vägivald Subjektiivne koosseis Tahtlus Õigusvastasus Süü Tegevusetusdelikti struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1
kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid).
täideviija ekstsessiga. a) Nii varguse kui röövimise eeldab asja hõivamist. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab 3 elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Antud juhul jäi hõivamine pooleli, kuna D sekkus. Siiski on tegu jõudnud katse staadiumisse. Vägivald tähendab KarS § 120-122 nimetatud tegu. Kuigi esialgu ei olnud A-l kavas vägivalda kasutada, tegi ta seda vargust takistama tõtanud D suhtes. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel asja hõivamine lõpuni viidud, siis kasvas vargus üle röövimiseks. b) A kaldus kõrvale B-ga kokkulepitust. Ekstsessiga on tegemist siis, kui ühe kaastäideviija tegu väljus varem kokku lepitud piiridest. Oluline on tähele panna, et tulenevalt
mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub seaduse vastuvõtmine Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seaduse kuulutab Vabariigi President oma otsusega välja ning seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes ainult avaldatud seadused.18 Ülaltoodud näidete ja argumentatsiooni põhjal saab väita, et KarS kuulub objektiivsesse õigusesse, mis teeb temast kehtiva seaduse ning lisaks ka õiguskorra hierarhia püramiidis seaduse ,,kastis'' paikneva seaduse. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 70. 17 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 71-72. 18 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 75 6 3
Antud koosseisu lisamine kriminaalkoodeksisse vähendas kindlasti ametnikele ahvatlevate pakkumiste arvu ja võrdsustas tavakodanike vastutust ametnikega. Nii on täheldatav vastutuse võrdsustamine sotsiaalsel tasandil, vastutuse jagamine ning ametnike tähtsuse osakaalu langus. 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas Karistusseadustiku eriosa 17. peatükis „Ametialased kuriteod” 2. jao „Aususe kohustuse rikkumine” on täna sätestatud altkäemaksuga seonduv. Kui vaadelda antud süüteo asukohta läbi aegade erinevates kriminaalkoodeksites, siis ei ole tema asukoht muutunud. Isegi Moosese raamatus reguleeris 23 peatükk inimeste vahelisi suhteid ja nii Saksa kui Prantsusmaa klassikalise kriminaalõiguse sünnist alates on lisandunud seos ja jaotus tulenevalt ametikohusustest. 10 Ka Karistusseaduse jõustumisest 01. septembrist 2002.a. on laiemale üldsusele hakanud
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel,
- Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus: - kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum. Kõik § tulevad ära näidata ning iga teo eest mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse. - kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu-koosseisule vastav olukord
Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad. Alates aastast 2002 enne 1. septembrit, toimus kõige suurem muutus õigusharu nimetuses endas kriminaalõiguse asemele võetakse kasutusele mõiste karistusõigus ning kriminaalkoodeksi asemele astub karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu
• Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod
....................................................................................................................... 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori
11. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kolleegiumi arvates on aga meie tänases õiguskorras võimalik taunida kriminaalmenetluse põhjendamatut alustamist üksnes teenistusliku järelevalve korras. Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest, kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu kriminaalmenetluse alustamise eest. 12. Samuti on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08 on nenditud, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse
üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus -Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 13. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4
vorminõuetele mittevastavalt. 7.6 ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID Lk 100-101 Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma. I Kuriteod Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva).
vabadusekaotusega, 2000. Aastal karistatud 6-aastase vabadusekaotusega, 2006. aastal karistatud 3 aasta 4-kuulise vangistusega. Vaatamata nendele asjaoludele on Valmar Koemets suutnud toime panna taaskord seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Nende asjaolude ilmnemisel jõudis Harju Maakohus 28.oktoobril 2010 põhjendatud otsusele mõista Koemetsale 7-aastane vabadusekaotus (põhjusel, et esinevad KarS §87 1 lõikes 2 nimetatud alused), kuid Harju Maakohus tunnistas selle kohta käiva sätte KarS § 87 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja karistusjärgne kinnipidamine jäi Valdmetsa otsuses rahuldamata. 2 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3 PS § 20 järgi võib isikult võtta vabaduse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Harju
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
· Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. · Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. · Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestat · Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne
omanikule. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Teisisõnu juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada subjektiivse õiguse kandja huvides. Vajaliku käitumise määr peab tulenema objektiivsest õigusest (mitte igasugune käitumine pole juriidiline kohustus). Täieliku õigusliku võimu aksepteerimine on kolmandate isikute poolt tegevusetus, omaniku nõudeõiguse aksepteerimine täieliku õigusliku võimu rikkuja poolt aga tegevus. 3. Õiguse subjektid. On subjektiivsete õiguste ja juriidliste kohustuste kandjad ehk need isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Füüsiline isik on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud Seaduses sätestatud juhtudel on juba inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Näiteks antiikmaailmas orjad polnud õiguse subjektideks.
nii sinu heaolule ja mainele kui ka sinu äritegevusele. · Kas vargus tasub ennast ära? 14 Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 3.1 Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50
tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise
· Kas vargus tasub ennast ära? 7 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 1. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50
lähenemist, teiseks narkokaubandus, mis omakorda peaks olema tõkestatud otsustavate ja karmide karistusõiguslike meetmete rakendamisel.(viide) Jaanus Rahumägi on öelnud enda 17. detsember 2003 riigikogu istungi ettekandes, et seaduse rangus peab vastama rahva õigustundele. Seadusemuudatus ei suru otseselt rangemaid karistusi peale, kuid jätab kohtunikele võimaluse määrata vajadusel kurjategijale äärmiselt range karistus.12 Tinglikult öeldes saab karistusseadustikus jagada narkootikumidega seotud süüteod kolme gruppi: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine13- §183 - §185; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine- §186 -187; 11 Euroopa Nõukogu 24. okt 2004 raamotsus 2004/757/JSK. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:335:0008:0011:ET:PDF
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
