PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond.............................
Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b
ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
Eeldatavasti on 2008. aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure on, et jätkuks siiski raha ka tänastele pensionäridele. (www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva
23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi. 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu. Sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. 25
emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE
o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid - täidavad neid nisse, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel
kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (TuMS § 201) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lg-tes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga 10 TuMS § 28 lg-s 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. (TuMS § 21 lg 1) 24. Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?
Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Forward- ja futuur tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide valuutatehingute juures). 20. Investeerimisfondi olemus, liigitused.
Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused.
Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.
6 otseinvesteeringud selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle panga likviidsus panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel
Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa. Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel. - Forward- ja futuur tehing täna tehtud tehing, millega kliendil on kohustus osta kokkulepitud finantsvara kokku lepitud hinnaga kindlaks määratud päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
.....................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord .............................................................................................51 6 Pensionisüsteem Eestis ...........................................................................................................................53 6.1 baasosa, staazi- ja kindlustusosak .......................................................................................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon
Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid. investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga
Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditest. 1.2. Mõisteid. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne sotsiaalhooldus kitsamas tähenduses hõlmab üksnes sotsiaalhoolekannet. Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi
36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.
klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse
majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. · klassikaline tasakaal pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega · kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus · kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension vt. pensioni II sammas · kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku.
kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest
riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Strateegia ja eesmärgi järgi võib investeerimisfondid jagada kolme suurde kategooriasse: 1) Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4
Kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, tema pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed, täiendava kogumispensioni väljamaksed osakuomanikule või pärijale (.v.a erandid), täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 10&% maksumääraga maksustatakse: täiendava kogumispensioni kindlustusvõtjale või vabatahtliiku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed; isik on saanud 55- aastaseks, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, täieliku või püsiva töövõimetuse korral, kindlustusandja likvideeritakse. TULU VÄLISRIIGIST: igas välisriigis saadud tulu deklareeritakse eraldi, tulumaks arvutatakse eraldi. Välisvaluutas saadud tulu arvestatakse eurodesse tulu saamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisriigis tasutud tulumaksu saab maha arvata Eestis
varanõuded kui palju on vaja juurde põhivara, et saavutada prognoositud käivet finantsnõuded kui suurt finantseerimist vajab täiendavate varade soetamine sisendmuutja juhtkonna otsus, millist finantseerimisliiki kasutatakse bilansi tasakaalustamiseks majanduslikud eeldused eeldused võimalike majandusstenaariumite kohta Mõisted Institutsionaalne investor (institutional investor) on organisatsioon, mis kaupleb suuremas koguses väärtpaberitega. Näiteks investeerimisfondid, pensionifondid, kindlustusfirmad. Individuaalne (indiviidist) investor (individual investor) on isik, kes investeerib valitud alaväärtustatud aktsiatesse, mis ootuste kohaselt suurendavad tema personaalse investeerimisportfelli väärtust ning loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud.
Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
- eesmärgid peavad kindlasti olema saavutatavad ning lisaks ka mõõdetavad, ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed. 4. Kuidas käib ettevõtte loomine? (2p) Ettevõtte loomisel tuleb äriideest jõuda äriplaanini ja kõik korralikult läbi analüüsida ja uurida teiste sarnaste äride kohta. Kui kõik on korras siis tuleb ettevõte registreerida. 5. Millised kulud on ettevõttel seoses tööjõuga? (3p) Palk, tulumaks, sotsiaalmaks, boonused/hüvitised, kogumispension, töötuskindlustusmaks 6. Kas Eestis on hea ettevõtlusega tegeleda? Selgita (3p) Pilet VI Igapäevaelu (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (2p) *tarbijaõigused - *inkasso võlgade sissenõudmine 2. Loetle vähemalt 3 erinevat laenutoodet, nende eesmärgid ja tingimused. (3p) · Kinnisvaralaen - suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks
kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal
Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
) Rahastamise põhimehhanism sotsiaalkindlustus: Juurdepääs lepingu alusel, eristatud üldmaksudest fiskaalselt ja administratiivselt (+ riigi subsiid), sissemakseid käsitleti kui individuaalset hoiust. Hüvitise saamiseks olid alati teatud tingimused: Kindlustusstaaž, registreerimine tööbüroos, töö vastuvõtmise kohustus, nende tingimuste karmistamine on üks märk paradigma muutumisest. Uus poliitikaparadigma (al. 1990) “Liquid labour” uued sotsiaalsed riskid: full time vs part-time or flexitime, payd work vs voluntary work and leisure. Unemployment vs employment; ALMP (active labour market policy) esiletõus Flexicurity e. paindlik turvalisus: employers- easier to hire and to fire (flexibility), employees- maintaining benefits (security), job security vrs. employment security Statism vs Liberalism: Et muuta LMP ettevõtlussõbralikumaks, on vaja riigi jõulisemat sekkumist. Aktiveerimine kui uus paradigma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
