Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist
.....................................................................9 SISSEJUHATUS Incoming- ehk vastuvõtuturismi all mõistetakse väliskülaliste reisimist vaadeldava riigi territooriumile ja seal peatumist. Aastatel 2003-2008 on turismimajanduses olnud nii tõuse kui ka mõõne. Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013) Majutusstatisika Turismisihtkoha uurimisel on oluline teada, et millised võimalused on sihtkohal majutuskohtade näol ja kui palju on nendest ressurssidest kasutatud. Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta. Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015 2010 2011 2012 2013 2014 Majutuskohad 46 49 60 65 62 Toad 481 498 630 720 682 Voodid 1247 1266 1834 2146 2052 Tubade täitumus, % 22 24 25 20 18
......... 2 1 OSA.............................................................................................................................................................3 Kokkuvõte..............................................................................................................................................3 2 OSA.............................................................................................................................................................5 HIIUMAA TURISMIKESKKOND.......................................................................................................... 5 Turu kirjeldus.........................................................................................................................................5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus........................................................
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
Samas vähenes lennuühenduste arv Suurbritanniaga, mistõttu alates maist 2012.aastal vähenes Suurbritannia turistide ööbimiste arv Eestis tunduvalt. 2012.aastal kasvas ülekaalukalt kõige rohkem Venemaa turistide arv nii Eestis, kui ka paljudes teistes Euroopa riikides. Suurim ööbimiste arvuga koht Eestis oli Tallinnas. Võrreldes 2011.aastaga vähenes aga Soome turistide arv 2012.aastal. Kõike suurema osatähtsusega sihtkoht soomlastele oli Tartu linn. Saksamaalt pärit turism kasvas juba kolmandat aastat järjest Eestis, mida võib seostada kevadel lisandunud lennuühendustega. Kõige rohkem Saksa turiste ööbis Tallinnas, tähtuselt teine sihtkoht oli Tartu. Rootsi ja Norra turismi populaarsus Eestisse vähenes ka see aasta, kõige enam külastati Pärnut ja Tallinnat. Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012
Üldinfo Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest. Eesti astumine Euroopa Liitu suurendas väliskülastusi 2004. aasta suvel 20 25% või isegi enam. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. 2008. aasta Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65% Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja 22% Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta. Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris 2012. aasta 2012
farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT
tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki
4. Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 5. Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/ Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv
arvestades.2 Uuring pöörab tähelepanu Rohelise Võtme programmiga liitunud majutusettevõtete oskusele ja huvile informeerida oma külalisi ettevõtte hoolivusest ümbritseva keskkonna vastu. Andmed analüüsiks on saadud Rohelise Võtme programmiga liitunud majutusettevõtete kodulehekülgedelt, uuritud on Rohelise Võtme kvaliteedimärgise olemasolu kodulehekülgedel. Rohelise võtmega liitunud majutusasutused seisuga aprill 20083: 1) Viru Hotell 2) Reval Hotel Olümpia 3) Reval Hotel Central 4) Reval Hotel Express (Reval Inn) 2 Säästva arengu mõiste... Säästva arengu andmebaas Eesti 21 3 Liikmed Eestis. Consumetric 5) Reval Hotel Park & Casino 6) Susi Hotell 7) Ammende Villa 8) Koidulapark Hotell 9) Pühajärve Puhkekeskus 10) Meriton Grand Hotell Tallinn 11) Tähetorni Hotell 12) Domina Inn Ilmarine ja Domina City 13) Hotell Bernhard
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus EESTI TURISM 1993-2011 Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lähis- Ida ml
RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta
..........4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika.......................................................................................................8 3.2.2. Kirjandus.....................................................................................................8 3.2.3. Haridus..........
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:........................................................................................................................
väliskülalistest. Eesti on soomlaste peamine välisreisisihtkoht üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse. Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem. Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas, 2010. aastal see kasv jätkus ning Soome turistde arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 11%. Põhjuseks võib pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on
valdkondades ulatub ekspordi osakaal toodangus üle 80%, tihti isegi ligi 100%-ni. Eesti ja Soome on nii maailma kui muu Euroopa taustal piiratud ressurssidega väikesed maad ning seega suhteliselt sarnases olukorras. Mõlemad peavad valima, milliseid valdkondi arendada, ja panustama oma piiratud ressursse sinna, kus tõenäosus jõuda tipptasemele on kõige suurem. Samas võib ressursside piiratus olla teatud tingimustes isegi oluliseks teguriks innovatsioonile ja ebatraditsioonilistele lahendustele. Nagu näiteks põlevkivi kasutamine ning sellest erinevate kütuste tootmine. 6.1 METSANDUS JA METSATÖÖSTUS Mets on nii Eestis kui ka Soomes üks olulisemaid loodusrikkusi ja siit saadakse ka märkimisväärsel hulgal tooret tootmiseks. Metsanduses on hõivatud vaid 1% Eesti töötajaist ning siit tuleb vaid 1% Eesti toodangust, kuid samas saavad toorme puidu-,
toitlustusasutustes, kohtutakse Eesti samade huvidega ühingutega ning õhtuti toimuvad erinevad üritused. Kogu reis kokku on turismitoode, mille kvaliteedi otsustab iga üliõpilane ise ning sellega koos turismitoote kvaliteedi. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 3. Loetlege turismimajanduse põhikomponente. 1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p.
kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.
Kirikute juurde tekkisid ööbimiskohad, mida kutsuti hospiitsideks(ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees). Neid algelisi ja küllaltki askeetliku sisustusega majutusasutusi pidasid teenindajatena ülal mungad või religioossed ühendused. Üks selle aja suuremaid ja kuulsamaid majutuspaiku loodi teadaolevalt Sveitsi Alpides. Great St. Bernard'i kurus avati 1049.aastal augustiini munkade poolt hospiits, mis kandis kuru nime ja millest hiljem arenes samanimeline hotell Maailma vanima ja tänaseni tegutseva hotelli asutamise aastaks peetaks 717. Aastat ja selleks on Jaapanis asuv Hoshi ryokan, kus ehitati kuumaveeallikale võõrastemaja. Keskajal toimunud ristisõjad (1095-1295) aitasid kaasa kaubanduse kiirele arengule ja see tingis vajaduse oluliselt enam reisida. Vastupidiselt hospiitsidele, mis pakkusid tasuta teenust, hakati sel ajal majutust pakkuma tasu eest. 15.sajandil oli keskmises majutusasutuses 20 kuni 30 numbrituba ja toidukoht, lisaks pakuti
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70
Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism.................................................................................................................. ..lk 8 Kokkuvõte........................................................................................................... ..lk 9 Lisad..................................................................................................................... ...lk 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................lk
vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks majanduses oli see, et kasvumootoritena vähenes investeeringute osatähtsus ehitusse ja konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on: · Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas........................
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS.......................
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-mü�
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JA
Turismimajanduse alused KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turism? Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel. 2. Mis on turismimajandus? Turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
