Katseandmed Tabel 4.1 Tühijooksukatse Lühisekatse U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused Tabel 4.2 I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk A - - % % % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 Tabel 4.3 I2 U% U2 - A %
Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] Psisetakistus[W] l [A] klemmipinge [V] [oom] [W] DC Power Supply 0,0 0,0 6,00 6,00 0,00 0,00 0,00
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
ehitusprojektide kontrollarvutusel. (Eesti projekteerimisnormides on nad võetud Eurocode 1.1 pakutud suurustega ühesuuruseks.) (2) Nende koormusjuhtumite puhul, kui alaliskoormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s.t. alaliskoormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne), tuleb kasutada arvutussuuruse ülemist väärtust Gd,sup; kui alaliskoormus vähendab muutuvate koormuste mõju - alumist väärtust Gd,inf. (3) Kui arvutustulemused võivad osutuda väga "tundlikeks" alalise koormuse muutustele konstruktsiooni eri osades, siis sellise alalise koormuse soodsaid ja ebasoodsaid osi tuleks käsitleda erinevate koormustena. Sellist meetodit kasutatakse eriti sageli staatilise tasakaalu arvutustes. 9.4.4 Kombinatsioonitegurid (1) Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsiooni- tegurite väärtused on on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 4.
2018 p 265,5 ln t sat 610,5 , ºC, kui p<610,5Pa p 21,875 ln 610 ,5 Veeauru küllastusrõhu psat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC psat, Pa (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 63 62 62 61 60 60 59 59 58 57 -24 69 69 68 67 67 66 65 65 64 63 -23 77 76 75 74 74 73 72 72 71 70
Legeerivad elemendid ja süsinik vähendavad tunduvalt raua soojusjuhtivust. Väikese soojusjuhtivusega teraste korral (kiirlõiketeras) kasutatakse astmelist kuumutust (ühe-või kahekordse eelkuumutusega). Kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile (võllid, puurid jne) ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis, näiteks riputatult. Kuumutuskiirus määrab nõutava temperatuurini kuumutusaja. Süsinikterasest detaili kuumutus sõltuvus kuumutusviisist, kuumutustemperatuurist ja detaili kujust on esitatud tabelis 1. Tabel 1: süsinikterasest detaili kuumutuskestus Kuumutusviis Kuumutustemp. Kestus min detaili ristlõike mõõtmete 1 mm kohta kraadides Ümar Ruut Plaat 600 1,6 2,4 3,2 Elektriahi 800 1,1 1,7 2,2
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1
(eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3
jahutada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist.
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s
3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid v
2. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel, transportimisel ja katseseadmesse paigutamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase looduslikule olekule vastavaid tulemusi. 3. Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega, anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Astendamine. Polünoomid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasumifunktsioon lineaarse nõudlus- ja kulufunktsiooni korral. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
...... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel THT - through hole technology Pindmontaaz SMT - surface mount tecnology 12 Elektroonika komponendid. I elemendibaasi tase Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo Aktiivelemendid saab teha võimendi Transistor. Diood passiivelement? aktiivelement? Lineaarsed või mittelineaarsed? VAK järgi! VAK volt-amper-karakteristik Transistor, diood kõik mittelineaarsed! Võib kasutada lineaarses reziimis. Transistor Diood 13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus.
Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk
o Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- -20 0 +20 Temperatuur, C surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõ- duga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; Sele 1.7. Löögisitkuse sõltuvus temperatuurist teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 - 11 - kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloo- F mustab kuuli või koonuse materjalisse sissetun- gimise sügavus. Kõvadusarvu, mis on ühikuta suurus, näitab
3.1 Meetodid 37 3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38 3.2 Tulemused 40 3.2.1 Väliskliima 40 3.2.2 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 41 3.2.3 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 43 3.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 45 3.2.5 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 46 3.3 Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 47 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 48 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes
tada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist.
1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12 JOON.2.2. Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. 2.3 Püsikondensaatorid
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
