100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
henry kaasik
Õppematerjali autor
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse;
810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja PP-vitamiini. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on koondunud seemnetesse. Taimeriigis ei ole arooniale võrdväärset P-vitamiini sisalduse poolest, (eri andmeil 20004977 mg%). Mineraalainetest leidub: - kaltsiumi, - molübdeeni, - mangaani, - vaske, - rauda, - boori
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)......................
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
On asendamatu pagaritoodetes ning maiustustes. Väga väike, ei sisalda: - valku, - rasva, - kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest, teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. Suhkrut ja suhkrurikkaid toite kutsutakse ,,tühjade kaloritega" toitudeks. Suhkur seob vett, seetõttu tuntakse pärast magusa söömist janu. 28. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tsiilis ja Peruus. Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist Chiloe saarelt
· mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv · raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav. · Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist. 3.juurestiku keskkond.temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.In saab mõjutada.
mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist. 3.juurestiku keskkond.temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.In saab mõjutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid