E-õppe keskkonna IVA plussid ja miinused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

E-õppe plussid ja miinused Moodle keskkonna näitel

E-õppe plussid ja miinused Moodle keskkonna näitel Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment) on vabavaraline veebipõhiste kursuste koostamise ja läbiviimise keskkond. Moodle on üks enimkasutatavaid veebipõhiseide õpikeskkondi maailmas. Eestis haldab moodle keskkonda HITSA innovatsioonikeskus. Moodle võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna

Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine

30

doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

......................... 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ......................................................................................5 1.2.Rollid e-õppe protsessis........................................................................................7 1.3.E-õppe protsess...................................................................................................10 2.E-ÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜS..............................................................................13 2.1.Probleemid e-õppesüsteemis.............................................................................. 13 2.1.1

Informaatika

95

pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................

Infosüsteemi projekteerimine

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

64

doc

Uurimistööde korraldamine

Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele  2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

Uurimistöö

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

füüsilisest ning psühilisest seisundist. Meeldejätmine sõltus õpilaste spetsiifilistest teadmistest jalgpallist kui üldistest vaimsetest võimetest. St, et ka madalate vaimsete võimetega lapsed/inimesed võivad saavutada ülihäid tulemusi kitsastes tegevusvaldkondades, millele pühendutakse. Pärilikkuse mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. Väärtuslikku teavet annab keskkonna ja geneetiliste faktorite mõjust ühemunakaksikute uurimine. Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ligikaudu 20 punktiline IQ tõus üldises vaimses võimekuses. Arvatakse toitumisvõimaluste paranemist kasvu põhjuseks, aga mitte pärilikkust. Tähtis roll on seega arengutingimustel, millega tuleks kindlustada kõik lapsed.

Alternatiivpedagoogika

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile  Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena,

Psühholoogia

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

Kommentaarid (1)