Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed
lõppfaasis. MIS ON ID-KAART? ID-kaart on Eesti Vabariigis esmane isikuttõendav dokument. Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku jaoks on ID-kaart kohustuslik isikut tõendav dokument. ID-kaardi abil saad tõendada oma isikut kõikjal, kus selleks on tarvidus. Seaduse järgi on kõik ametiisikud kohustatud ID-kaarti aktsepteerima ja selle asemel ei tohi isiku tõendamiseks nõuda ühtegi muud dokumenti. Kaarti võib kasutada piiril isikut tõendava dokumendina, samuti pangakontoris või kaupluses enda isiku tuvastamiseks. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina. ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised - mahub rahakoti vahele kaartidega ühte taskusse ning ei lähe kasutades "kapsaks" nagu paberdokumendid seda tihtilugu tegema kipuvad.
1777. · Tea, et ID-kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus. · PIN2-kood on võrdne käsikirjas oleva allkirjaga. Tuleb olla veendunud partneri usaldusväärsuses dokumendi allkirjastamisel. · Võimalusel muuda oma PIN1-, PIN2- ja PUK- koodid kohe pärast kaardi kätte saamist. · Ära muuda PIN1- ja PIN2-koode parema meeldejäävuse nimel ühesugusteks. · Kanna kaarti endaga alati kaasas. Ei tohi jätta ID-kaarti koju laokile turvalisuse eesmärgil. · Sulge peale ID-kaardi kasutamist kõik programmid arvutis, peale ID-kaardi kasutamist. Väljavõte ID-kaardi ametlikult turvanõuete leheküljelt www.id.ee/turva Eesti ID-kaardil on järgmised turvaelemendid · värvi muutev lõvi kujutis esiküljel · reljeefne Eesti kaardi kujutis esiküljel · hologramm tagaküljel
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks on võimalik väljastada ka digitaalset meditsiiniseadme kaarti. Meditsiiniseadme kaart on arvutis koostatud digitaalne kaart, kus on kirjas patsiendi vajalik meditsiiniseadme nimetus ja perioodis hüvitatud maksimaalne kogus.9 10 Digiretsepti on 3 liiki, mida patsiendil on võimalik ravimi väljaostu õigustega piirata: Privaatne retsept – patsiendil on ainuõigus oma retsept apteegist ise välja osta Volitatud retsept – patsiendil ja tema poolt Patsiendiportaalis volitatud inimestel on
ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
- IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, inimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? - Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole organisatsioonidevahelinekoostöö. Tarneahel: materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel. 8. Mis on strateegiline infosüsteem
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autents
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja
b) võimalus kasutada eelnevate gruppide puhul märgitud võimalusi; c) süsteemi siseselt teadete saatmine ja reaalajas vestlemine; d) konkreetse personaalarvuti kõvakettale installeeritud programmide kasutamine igapäevatöös (nt. tekstiredaktor Word, tabeltöötlusprogramm Excel).[1] Digiregistratuur Arendamisel olev digiregistratuuri teenus võimaldab patsiendil saada põhjalik ülevaade vabadest arsti vastuvõtuaegadest üle kogu Eesti. Läbi patsiendiportaali saate endale ise või koos perearstiga broneerida sobiva aja soovitud arsti juurde ning vajadusel väljavalitud vastuvõtuaega ka tühistada. Digiregistratuuris saate valida, kas soovite kasutada haigekassa poolt rahastavaid teenuseid või tasulisi. Samuti saate digiregistratuuris maksta visiiditasusid. Elektroonilise saatekirja kasutuselevõtt lühendab ravijärjekordi, kuna võimaldab ära hoida aja kinnipanemist ühe ja sama eriala arsti vastuvõtule korraga mitmes raviasutuses.[2]
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
Millise toodud stsenaariumi puhul on kasu grupitöö vahenditest kõige suurem? Paljudel inimestel tuleb töötada ühise ülesande kallal ja IKT võib lihtsustada nende suhtlust. Sotsiaalsed rühmad samas riigis või ka erinevates riikides omavad märgatavalt erinevaid võimalusi IKT võimalustele ligipääsuks ja nende kasutamiseks. Seda olukorda kirjeldab termin digitaalne lõhe. Näide IKT sisseostu kohta väliselt partnerilt: firma püstitab teenuspakkujale ülesande käivitada vajalik infosüsteem teenuspakkuja juures teatud kindlal, kokkulepitud teenustasemel. Lause, mis kirjeldab kõige täpsemalt infosüsteemi kogukulu komponente: infosüsteemi hankimise, juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud,
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com Online piltide haldur (rohkem kui 4.000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmus
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa
väljastavad avaliku võtme kuulumist konkreetsele kasutajale kinnitavaid tõendeid. Sertifikaat Tõendid võivad olla nii paber- kui ka elektrondokumendid ja neid nimetatakse avaliku võtme sertifikaatideks. Kolmandat osapolt selles toimingus nimetatakse sertifitseerimiskeskuseks. Sertifikaat sisaldab kasutaja nime, tema avaliku võtit, selle kehtivusaja ja teisi andmeid. Sertifikaadi kinnitab sertifitseerimiskeskus allkirja või digitaalallkirjaga, mis võimaldab kontrollida tõendi autentsusest, eeldusel, et sertifitseerimiskeskuse avalik võti on kõigile teada ja autentne. Kui kasutajal on sertifitseerimiskeskuse avaliku võtme autentne koopia, saab ta kõigi selle keskuse poolt sertifitseeritud kasutajatega turvaliselt suhelda. Sertifitseerimiskeskus peab oma salajast võtit väga hoolikalt kaitsma. Tühistusnimekiri Ei ole olemas salajase võtme hoidmise absoluutselt turvalist viisi. Mida teha, kui kasutaja salajane võti läheb kaotsi, satub volitamata isiku kätte.
Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara.
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseeri
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused
(AskJeeves) 9 Kataloogiteenused pakuvad vahendeid inimeste ja arvutite otsinguks võrgus. Infosüsteem Infosüsteem on info kogumise, säilitamise, töötlemise, väljastamise ja kasutamise süsteem. Kui infotöötluses kasutatakse arvutit, on tegu automatiseeritud infosüsteemiga. Automatiseeritud infosüsteem koosneb: riistvara, tarkvara, infovara (andmebaas, AB juhtimise süsteem), mudelvara (kasutajaliides). Infootsisüsteem Infootsisüsteemiks nimetatakse seostatud koostöötavate üksikosade kogumit, mille peaeesmärgiks on süsteemile esitatud infopäringute vastusena antud infomassiivist otsida ja väljastada soovitud elemente. Infootsisüsteem on meetodite, tegevuste, protsesside ja tehniliste vahendite kogum, mida kasutatakse
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid
Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest. Rakendus – Arvutiprogramm, mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
