E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on sobilik avaldada ja mida mitte ?
  • Kes on grupis "sees" ja kes jäetakse välja ?
  • Mis rolli mängib iga isik grupis ?
  • Kelle käes on võim ?
  • Mille suhtes mõned grupiliikmed on tundlikud ?
 
Säutsu twitteris

Karmel  Tall  (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 

E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid 
 
 
 
 
Aine maht 3 EAP 
 
 
 
 
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 
 
 

Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 
 
JUHI ROLLID 
 
David & Frank Johnsons jagavad rollid: 
  Informatsiooni  ja  arvamuse  andja  –  pakub  fakte,  arvamust,  soovitusi  ja 
asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. 
  Informatsiooni  ja  arvamuse  otsija  –  küsib  teiste  grupiliikmete  faktide,  info, 
arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. 
   Algataja   –  eesmärkide  ja  ülesannete  ettepanekute  tegija,  et  algatada  tegevus 
grupis  
  Suuna andja – arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. 
  Kokkuvõtja – teeb kokkuvõtteid. 
  Koordinaator  –  toob  välja   seoseid   erinevate  ideede  vahel,  harmoniseerib 
erinevate alagruppide ühistegevust. 
  Diagnoosija – sõelub välja raskused, blokid grupi toimimises. 
  Stimulaator – stimuleerib töö kõrgemat kvaliteeti grupis. 
  Tegelikkuse testija – jälgib, et ideed ja  grupitöö jääks reaalsuse piiresse. 
   Hindaja  – võrdleb grupi otsuseid ja teostusi standardite ja eesmärkidega. 
 
 
 
Johnsoni järgi rollid, mis tugevdavad sotsiaalset/emotsionaalset seotust grupis: 
  osavõtu julgustaja 
  harmoneerija ja  kompromissi   leidja  
  pinge leevendaja 
  kommunikatsiooni toetaja  
  emotsionaalse kliima hindaja 
  protsessi jälgija 
  standardite seadja 
  aktiivne kuulaja  
  usalduse looja 
  inimestevaheliste probleemide lahendaja 
 
Kõiki neid rolle tuleb perioodiliselt täita nii grupiliikmete kui juhi poolt. 
  
 
Teised rollid 
Täidesaatja – koordineerib grupi tegevust 
Poliitik  – kujundab grupi eesmärke ja poliitikat 
Planeerija – otsustab mida peaks grupp  saavutama  oma eesmärkide täitmiseks 
Ekspert – pakub informatsiooniallikat ja teadmisi 
Grupi esindaja väljaspool – ametlik eestkõneleja 
Eeskuju – käitumismudeli näidis 
Ideoloog  – grupi uskumuste ja väärtuste allikas 
Patuoinas – märklaud liikmete pettumustele ja nurjumistele 
 
 

Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
PERSONAALSED EESMÄRGID, GRUPIEESMÄRGID JA NOMINAALNE  
GRUPP 
 
Eesmärk  on  lõpptulemus,  mille  saavutamiseks  töötavad  indiviid  või  grupp.  See  on 
ideaalne ja täiuslik tulem, mida püütakse saavutada ning hinnatakse kõrgelt.  Igal   grupil  
on eesmärk ning igal indiviidil, kes liitub grupiga, on ka oma eesmärk.  Grupil on olemas 
nii  lühi-  kui  ka  pikaajalised  eesmärgid,  esimesed  neist  sillutavad  teed  viimaste 
saavutamiseks.  Grupi  efektiivsust  saab mõõta eesmärkide kaudu, mida ta on saavutanud. 
Grupieesmärgid  on  oluliseks  edasiviivaks  jõuks,  mis  hoiab  liikmeid  koos,  tekib 
ühtsustunne.  Grupiliikmete  pühendumus  grupi  eesmärkide  saavutamiseks  oleneb 
järgmistest asjaoludest: 
 
  Kui atraktiivne on liige grupile 
  Kui atraktiivne tundub eesmärk 
  Kui tõenäoline on selle saavutamine 
  Oskus mõõta  progressi  ning hinnata tulemust 
  Tasu, mida saadakse eesmärgi saavutamisel 
  Väljakutse ja riskimäär 
  Interaktsioon teiste grupiliikmetega 
 
Grupieesmärkide   seadmine   on  esimeseks  sammuks  grupi  efektiivsuse  mõõtmiseks.  Kui 
eesmärgid  on  seatud,  tuleb  paika  panna  ülesanded  ning  tähtajad.  Protsessi  käigus  tuleb 
anda  tagasisidet,  millised  ülesanded  on  täidetud  ning   millisteks   tähtaegadeks  valmis 
jõutud.   Viimaseks   sammuks  on  protsessijärgne  tagasivaade,  kas  eesmärk  saavutati. 
Grupiliikmed saavutavad efektiivsemalt eesmärgid, kui nad on olnud kaasatud ka nende 
püstitamisse.  
 
Personaalsed eesmärgid   
Liikmete  personaalsed  eesmärgid  võivad  olla  vägagi  erinevad.    Samal  ajal  kui  ühed 
grupiliikmed on teadlikud oma personaalsetest eesmärkidest, ei pruugi ülejäänud liikmed 
seda  olla.    Mida  rohkem  sarnased  on  grupiliikmete  individuaalsed  eesmärgid  grupi 
üldistele  eesmärkidele,  seda  ühtsem  grupp  on  ning  valmis  andma  maksimaalselt  oma 
ressursse  ning  energiat  nende  saavutamiseks.  Homogeensed  personaalsed  eesmärgid 
grupis  muudavad grupi koostööaltimaks ja rõõmsamaks, heterogeensed ei too tingimata 
kaasa läbikukkumist, kuid nõuavad lisatähelepanu. 
 
Varjatud eesmärgid 
Kui  grupiliikmetel  on  heterogeensed  personaalsed  eesmärgid,    on  varjatud  eesmärgid 
hõlpsasti  tekkivad . Varjatud eesmärk on teadvustatud individuaalselt, kuid on grupi eest 
varjatud.  Varjatud  eesmärgid  võivad  mõjuda  grupi  koostööle  ning  eesmärkide 
saavutamisele   vägagi  hävitavalt.  Juhid  saavad  vältida  varjatud  eesmärke  tehes  üldised 
eesmärgid  kõikidele   liikmetele   täiesti  selgeks.  Mõningal  juhul,  kui  varjatud  eesmärgiga 
inimene hakkab takistama  grupi tegevust, tuleb sekkuda. Mõningal juhul  tuleb jätta aga 
sekkumata.  Näiteks  lähedase  surma  puhul.  Sekkumisel  tuleb  vältida  kriitikat  ja 
süüdistamist, kasutada tuleks usalduse väljendamist ning avatud diskussiooni. 
 

Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Grupieesmärkide saavutamine 
Kuigi  grupieesmärkide  saavutamiseks  on  rida  erinevaid  teid,  on  soovituslik  järgida 
väljakujunenud  protsessi.  Peale   grupijuhi   vaadete  jagamist  eesmärkide  osas  peaks  iga 
grupi liige väljendama oma põhjust liitumiseks- oma personaalset eesmärki. Grupp arutab 
koostöös  eesmärkide  väärtused,  mille  viimane  nimekiri   kirjutatakse   üles  ning  jagatakse 
grupiliikmetele  refereerimiseks.   Alternatiivideks   oleksid:  grupijuht  intervjueerib  enne 
esimest  ühiskohtumist  igat  liiget  eraldi  ning  esitab  ühisaruteluks  juba  varem  koostatud 
nimekirja või vähemefektiivsem variant oleks grupijuhi poolt välja tuua tema enda poolt 
varem  koostatud  nimekiri,  mida  hakatakse  ümber   muutma .  Kõigepealt   seatakse   paika 
pikaajalised  eesmärgid,  seejärel  lühiajalised  lähtuvalt  pikaajalistest,  seejärel  seatakse 
eesmärgid  tähtsuse  järjekorda,  tähtsuse  järjekorras  jagatakse  eesmärkide  saavutamiseks 
vajaminevad ülesanded grupiliikmete vahel, samuti pannakse paika tähtajad.  
 
 
Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid 
Tegevuslik  eesmärk  on  eesmärk,  mida  saab  kohe  rakendada  otsesesse  tegevusse 
saavutamaks  põhieesmärki.  Mitte-tegevuslikku  eesmärki  seevastu  ei  saa  saavutada 
konkreetse  tegevuse  kaudu.  Mitte-tegevusliku  eesmärgi  saavutamine  on  umbmäärane  ja 
raske  ning  seetõttu  tuleks  eelistada  tegevuslikke  eesmärke.  Grupi  eesmärgid  peavad  
olema mõõdetavad.  
 
Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid on väärtuslikud mitmetel põhjustel. Nad aitavad 
juhendada  liikmeid  ülesannete  planeerimisel  ja  nendega  töötamisel.   Mainitud   tüüpi 
eesmärgid  näitavad  ka  grupiliidri  efektiivsust,  kuna  liidri  tegevusi  saab  arvustada 
liikumisest   grupieesmärkide  saavutamise  suunas.  Selged  eesmärgid  teevad  grupi 
juhtimise  hõlpsamaks,  kuna  grupil  on  selge  pilt,  mida  ja  kuidas  püütakse  saavutada.  
Samuti  teevad  nad  lihtsamaks  interaktsiooni  grupi  ja  isegi  mitte-grupiliikmete  vahel. 
Hõlpsam on hiljem eesmärkide saavutamise protsessi hinnata ning võimalikke konflikte 
lahendada.    Uurimused  on  kindlaks  teinud,  et  gruppidel  on  parem  võimalus 
efektiivsuseks järgnevatel juhtudel: 
 
  Eesmärgid on selged, tegevuslikult defineeritud ja mõõdetavad. 
  Grupiliikmed näevad eesmärke asjakohastena, saavutatavatena, tähenduslikena ja 
arvestatavatena.  
  Nii  personaalsed  kui  ka  grupieesmärgid  on  saavutatavad   samade   tegevuste  ja 
ülesannete kaudu. 
  Eesmärke nähakse väljakutsuvatena ja mõõduka läbikukkumisriskiga. 
   Ressursid eesmärkide saavutamiseks on saadaval. 
  Grupiliikmete koordineeritavuse tase on kõrge.  
  Grupiliikmed tegutsevad pigem koostöö kui võistluse õhkkonnas. 
 
 
 
 
 

Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 
 
Võistlus vs  koostöö 
Grupid kalduvad üldjuhul kahte äärmusse: nad on kas koostöö või võistleva  iseloomuga
Koostöögruppi  saab  iseloomustada  järgmiste  sõnadega:  avatud  ja  aus   suhtlemine
usaldus,  ressursside  ühendamine  ja  sidusus.  Koostöö  käigus  tõuseb  loovuse  tase, 
toetamine   ja  jagamine,  interpersonaalsed  oskused,  koostööalased  oskused  ja  väärtused, 
positiivne enesekriitika, positiivne suhtumine gruppi ja ülesannetesse, eristuv mõtlemine, 
individuaalsete  ja  kultuuriliste  erinevuste  aktsepteerimine.  Koostöögrupi  peamiseks 
eesmärgiks  on  grupieesmärk  (näiteks  jalgpallimeeskonna  eesmärgiks  värava  löömise 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #1 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #2 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #3 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #4 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #5 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #6 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #7 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #8 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #9 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #10 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #11 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #12 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #13 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #14 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #15 E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor futamiki Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

176
pdf
E-kursuse-Koristustööde planeerimine ja arendamine-materjalid
83
doc
Õiguse sotsioloogia
161
pdf
Juhtimise alused
343
pdf
Maailmataju uusversioon
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
68
docx
Arengupsühholoogia loeng





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !