Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Ettevõtted peavad olema teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest. Igapäevaselt toorme, vahetoodete ja lõpptoodete kontroll. Seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevad reeglid peavad olema täidetud. Poldid, mutrid, klaasitükid, pinnud, rooste, koorunud värv, närilised+nende karvad, töötajatega seonduv. 24. Toiduga kokkupuutes olevad materjalid (TKM). Nõuded, kasutamise tingimused, märgistus. Nõud, köögitarbed, kodumasinad, toiduainetööstuse seadmed ja vahendid, pakendid. Need ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. Märgistus ja vastavusdeklaratsioon. Jälgitavus. Kasutamistingimused: 1) toidu reageerimisvõime materjalidega – mida hapum või rasvasem toit, seda rohkem reageerib materjalidega
toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
Ent kui eritoitu muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse oluline muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Eritoiduks loetavatele toidugruppidele kehtivad nõuded muutuvad aastal 2016. (Ibid) Teavitamise eesmärk on informeerida järelevalveasutust tootest; see ei tähenda toote või märgistuse heakskiitmist. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. (Ibid) 2.5 Märgistamise nõuded - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.( http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/mrgistamise_nuded.html) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»; «Jätkupiimasegu» või kui see on
närimiskummid, jogurtid, kompotid aga ka vorstid ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida 2 lubatakse kasutada. On olemas ka ohutuid looduslikke värvaineid, millel puuduvad tervisele kahjulikud kõrvalmõjud (vt. E-ainete tabel). Säilitusained (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades
Kõik kommentaarid