Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused
Mõlemad seadused pärinevad muinasaja antoloogiast, kuid hetiitide seadused on täpsemad ja rohkem määratletumad.
Ešnunna, tuntud tänapäeval Tel Asmari nime all1, asub Sumeri loodeosas Dyala oru piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas.
Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta
Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused #1 Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor seeed Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Lex Frisionum (allika analüüs)

mundium'i või abikaasa/isa käe all. Teine säte räägib vägivaldselt abiellumata tüdruku võtmise kohta (´virginem´, IX: 8), millega karistatakse meest. See sama Jaotis IX sisaldab ka karistust teise inimese naissoost orja ``au võtmisel``. Selle puhul tuli samuti maksta, kuid mitte orjale endale, vaid tema omanikule. Seaduses on ka ammendav loetelu grupis vägistamise kohta (IX: 3-7, ning ka Saali Frankide seaduses XIII). Lex Frisionum ega ka teised germaani seadused ei tee vahet abielus ja mitte abielus meeste vahel. Nende jaoks ei olnud vahet kas neil oli, või ei olnud, naine neid kodus ootamas. Mitmed vara- keskaja kuningad pidasid avalikult konkubiine. Kui sellised suhted tõid kaasa lapse sünni, siis kohaldusid kindlad pärandamise reeglid, kuid Lex Frisionum nendest ei räägi (Algra, 2000, lk 371-374). Keskaja alguses on mitmed kristlastest teoloogid hoolikalt kirjutanud patukahetsuse

Ainetöö
thumbnail
12
docx

XII TAHVLI SEADUSED

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND XII TAHVLI SEADUSED Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 1 AJALUGU................................................................................4 1.1.Väljaandmise põhjus..................................................................4 1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle...................

Õigusõpetus
thumbnail
10
docx

Codex hammurapi

meie seda tunneme. Algselt anti seaduseid ja ühiskonda reguleerivaid reegleid üle suuliselt ja valitsesid tavad. Mida aeg edasi ja mida suuremaks kasvas ühiskond, seda enam oli vajadus kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit. Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga

Õigus
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega. Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast.

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht. U 4000 eKr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn, millest hiljem sai ka üks olulisemais Sumeri linnriike. Õpiti kasutama purjekaid ja ratast. Linna ja ümbruskonna elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid ja jõepurjekaid, ning hankisid metalle küllalt kaugetestki mägipiirkondadest. Linna keskel kerkis suur templikompleks kaugele paistva astmiktempliga. Kujunes piltkiri, mida kasutati majanduslikuks arvepidamiseks. Kõik osutab, et ühiskonnas oli välja kujunud elukutsete kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt selgelt eristuvatesse ühiskonnaklassidesse

Ajalugu
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid. Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud, kanalite sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus oli viljakaks muudetud. Niisutatud alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi tuleb ka templitest, kuna need olid hästi bürokraatlikud. Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga

Vanaaeg
thumbnail
64
ppt

Arhailine õigus

seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt. Seadused kiilkirjatahvlitel · Ka seal ei ole õigussuhet abstreheeritud, vaid on antud juhtum ja tagajärg, sarnaselt ennustustele. · Kui ..., siis... Väljavõtted Hammurapi seadusest · 133. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas on, mida süüa, siis tema naine [... ärgu astugu teise] majja. Kui see naine ei ole hoidnud vara ja astub teise majja, toosama naine tõestatagu süüdi ja visatagu vette. · 134. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun