Tartu
Ülikool
Usuteaduskond
Hendrik Valgma
Džainismi
ajalugu India traditsioonis
India
usundid
Tarmo Kulmar
Referaat
Tartu 2019
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myokard
Õppematerjali autor
Monoteism on usk ühte ja ainsasse Jumalasse, sellel on mitmeid vorme, näiteks deism (üks jumal, kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) (+ hinduism). 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon tekkis inimkonna ajaloos kõige varem 100 000, hiljemalt 40 000 aastat tagasi. Kõige tähtsam arheoloogiline tunnus on laibamatus/surnu peitmine. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira. D-i põhieesmärgiks on hinge (jiva) vabastamine elu jooksul kogunenud teoviljast (karmaphala). 74. Kes on džainismis tirthankarad? Tirthankarad — õpetaja; sillaehitaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? D. jaguneb kaheks vooluks – švetambarad ja digambarad. Suuri olulisi erinevusi neil ei ole.
õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres
10. Ära himusta naabri vara · Mitzvot käsk - käskude järgimine nii põhimõtetes kui tegudes, reguleerib igapäevaelu. Sünnist surmani Õhtust hommikuni - 613 käsku: 365 keelavat (päevi päikeseaastas) 248 kohustavat (luud inimese kehas) MAAD: · Iisrael maa, millega juutide ajalugu on seotud. Piibli järgi maa, kuhu Jumal juhtis rahva, kes oli Egiptusest põgenenud. · Kaanon = Tõotatud Maa, kuhu iisraelased asusid elama pärast pikki rännakuaastaid KUNINGAD: · Saul I kuningas · Taavet Piiblis kirjutatud psalmide autor · Poeg Saalomon pärast tema surma jagunes Iisraeli kuningriik kaheks: - Juuda - Iisrael PAABELI VANGIPÕLV: · 586 537 · Juudamaalased küüditati Paabelisse - 70
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3. PROHVET ZOROASTER 22 1.1.4. TÄNAPÄEVA 25 1.1.4.1.
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3. PROHVET ZOROASTER 22 1.1.4. TÄNAPÄEVA 25 1.1.4.1.
Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid