Dünaamiline koormus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Detailide paindedeformatsioonid

M aM M(x) aF ap Joonis 11.9 · analüüsides alati lõike vasakut poolt, sisaldub iga koormus (nii aktiivne kui ka reaktiivne) paindemomendi avaldises vaid siis, see lõige paikneb vastava koormuse rakenduspunktist paremal; 0, kui < 0 · kasutades Heaviside'i funktsiooni H( ) = ; 1, kui 0

Materjaliõpetus

17

pdf

Staatikaga määramatud konstruktsioonid

moodustataksegi staatikaga määratud süsteem ehk põhiskeem: · liigsideme A kõrvaldamisega moodustatakse põhiskeem (Joonis 12.4); Fl · arvutatakse sidemepunkti A (mõtteline) siire: u A = lBC = B BC ; EA · sidemepunkti A rakendatakse koormus (otsitav reaktsioon) FA (Joonis 12.4); F l · koormuse FA toimel varras (mõtteliselt) lüheneb: u AFA = l = - A ; EI Priit Põdra, 2004  180 Tugevusanalüüsi alused 12

Materjaliõpetus

27

pdf

Detailide tugevus paindel

telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004  85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment

Materjaliõpetus

27

pdf

Detailide tugevus paindel

telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004  85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment

Materjaliõpetus

10

doc

Ehitusmehaanika kordamisküsimused

osa suhtes kontaktjõududeks, et nende määramiseks rakendada tasakaalutingimusi. Põhimõte ­ kui keha on tasakaalus, siis kehast mõtteliselt väljalõigatud osa on samuti tasakaalus. Vaadeldavale kehast väljalõigatud osale mõjub jõudude süsteem, milles tuntud välisjõudude kõrval rakendatakse lõikepindadele tundmatuid jõude asendamaks lahtilõikamata keha vastavaid sisejõudusid. 3. Pindkoormus. Joonkoormus. Lühike selgitus, lk 37 Pindkoormus - teatud pinna-alale hajutatud koormus. Pindkoormus rakendub konstruktsiooni kogu pinnale või selle osadele ja väljendab teiste kehade vahetut kontaktmõju. Pindkoormuse intensiivsus vec q (x;y) näitab näitab pinna ühikule mõjuvat jõudu vaadeldavas punktis N/m2, kN/m2 (Pindkoormuse saab taandada üksikkoormuseks, kui kontaktpinna mõõtmed on detailide põhimõõtmetega võrreldes väikesed) Joonkoormus vaid ühes sihis hajutatud koormus. Joonkoormus on taandatud nii ruum- kui

Ehitusmehaanika

15

doc

Kodutöö (plokiratas)

Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi valik...........................................

Konstruktsiooni elemendid

23

pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My

Materjaliõpetus

17

pdf

Surutud varraste stabiilsus

Varras naaseb alasendisse Varras jääb uude Varras kaotab kohe tasakaalu tasakaaluasendisse (avarii ja purunemine) Joonis 13.1 Surutud varda tasakaaluseisund sõltub koormuse väärtusest: · väike koormus stabiilne seisund; · kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund; · suur koormus (üle kriitilise) labiilne seisund. Kriitiline jõud = suurim telgkoormus FCR, mille korral varras püsib (indiferentses) tasakaalus (koormus, mille tühisel ületamisel varras kaotab tasakaalu) Priit Põdra, 2004  195 Tugevusanalüüsi alused 13

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)