Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Dvoraki ja Smetana teoste iseloomustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Dvoraki ja Smetana teoste iseloomustus #1 Dvoraki ja Smetana teoste iseloomustus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sambasara Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pdf

Heliloojate elulood

Ta avaldas olulise orkestreerimisõpiku 1844. see sai õppematerjaliks Wagnerile ja Straussile jt. vaatamata oma andele on teda aastaid valesti mõistetud . Ta oli auhinnatud geenius. Isegi tänapäeval kritiseerivad muusikud teda "vigade" tõttu suutmata mõista muusika ülimat originaalsust. Vaatamata kõigele on jäänud 19. saj. prantsuse musternäidiseks, tulevikuvisiooni ettenägevaks isiksuseks. Muusika Page 6 Anton Dvorak 10. detsember 2009. a. 7:52 1841-1904 Tsehhi Sündis praha lähistel. Isa oli lihunik, kuid vaba aja sisustas muusikaga. Poja erakordne muusikaline andekus jõudis isani õige ruttu. Muusikaõpingud algasid kõdukülas viiuli, vioola ja klaverimänguga. Sisaldasid ka sülfi ja kompositsiooni temaatikat. Põhjalik õpe jätkus Prahas sealses orelikoolis. Koolis sai mõnituste osaliseks. Teda peeti andekaks kuid teoorias nõrgaks. Liiati oli ta isepäine ja enesekeskne.

Muusika
thumbnail
5
doc

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018

kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas ­ 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. ,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti (viiul, klaver, tsello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, ,,Slaavi rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu.

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu....", Smetana koomiline ooper ,,Müüdud mõrsja" (1866); jt.); c) üldiselt pidi teos saavutama ka kohe üksmeelse edu. 8 Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale sümfoonia.

Muusika ajalugu
thumbnail
7
docx

Muusika kokkuvõtted

Teise poole oma elust elas ta Pariisis, sest Varssavi ülestõus ja ta ei saanud enam tagasi tulla, ta jäi sinna surmani. Ta on olnud kihlatud, abieluni ei jõudnud. Ta elas koos ühe kirjanikuga, kelle nimi oli George Sandiga. Suri duberkoloosi. LOOMING: Chopinile asendas klaverile inimhäält. Tema teosed on enamuses loodud klaverile. Tema muusika on erakordselt nüansi rikas, tundlik. Kaks klaveri kontserdit. Teiseks väike vormid klaverile- etüüdid, prelüüdid, valsid *Antonin Dvorak 1841- 1904 Ta on Poola helilooja. Oma esimesed muusikalised teadmised sai ta külakoolist, kus õppis mängima ka viiulit. 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta ­austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas

Muusikaajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
48
doc

Jean Sibelius. Tema soololaulud

1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu zanris saavutanud.

Muusika
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et

Muusikaajalugu



Lisainfo

kolme teoste väga detailne iseloomustus ning kuulamiselamus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun