Draiverid - referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Ajurid e. draiverid

.............................................................................................2 Uuendamine ja paigaldamine......................................................................................................2 Konstruktsioon............................................................................................................................3 API-d (Application programming interfaces)......................................................................3 Kasutajareziimi draiverid............................................................................................................4 Kujundus.....................................................................................................................................5 Mitmeastmeline seadmedraiver..................................................................................................5 Sõpruse tsoon..........................................................................................................

Arvuti

9

docx

Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid

Microsoft Windows OS'id on modulaarsed ja kasutavadmikrokernel-arhitektuurile sarnast lähenemist. Linux OS kasutab monoliitse kerneliga arhitektuuri. Windowsi kerneli ümber on koondatud muud kernelireziimis töötavad komponendid, mis pakuvad kõiki OS'i teenuseid nagu mälu haldus, protsessi ja lõimede haldus, turvalisus, S/V, võrgundus, protsesside vaheline kommunikatsioon ja graafilise kasutajaliidese funktsioonid. Kernelireziimis töötavad ka seadmete draiverid, mis muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Kernelireziimis töötavad komponendid peavad olema väga hästi testitud ja draiverid OS'iga ühilduvad, sest häired nende töös muudavad ebastabiilseks kogu OS'i. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori reziimid kernelile ehk kernelireziim (Kernel Mode või Supervisor Mode) ja

Informaatika

6

docx

Baasvahetussüsteem(BIOS)

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSALIST Elis Jõelaid Baasvahetussüsteem(BIOS) IS-15 Vana-Võidu 2015 Baasvahetussüsteem Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) hõlmab madala taseme tarkvara, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. Paljud inimesed teavad seda terminit teise nimetuse järgi – seadmedraiverid või lihtsalt draiverid. Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read

rekursiooni- ja keerukusteooria

8

doc

SQL ajalugu ja areng

ja võtta vastu tulemusi. · Standardse viisi andmebaasisüsteemiga ühendumiseks ja sinna sisse logimiseks. Standardiseeritud andmetüüpide esituse. · Standardiseeritud veakoodid. Rakendus kutsub andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks välja ODBC funktsioone. Kasutades ODBC draiverit on võimalikud järgmised stsenaariumid: 1.stsenaarium  · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida. Draivereid pakuvad nii andmebaasi-süsteemide tootjad kui ka muud programmeerimisega tegelevad firmad. Andmebaasidraiver on alamprogramm, mis võimaldab

Programmeerimine 2

1

docx

Personaalarvuti

protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle. Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelireziimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks. Riistavara abstraktsioonikiht (HAL - Hardware Abstraction Layer), isoleerib draiverid protsessori ja katkestustekontrolleri spetsiifikast läbi rakendusliideste, mis peidavad platvormidevahelised erinevused.

Informaatika

16

docx

Windows Vista Home referaat

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home  Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1

Microsofti operatsioonisüsteemid

10

pdf

Kernel

samasse mälu alasse. Selline lähenemine pakub rikast ja võimsat riistvara ligipääsu. Mõningad arendajad nagu UNIX'i arendaja Ken Thompson väidab, et on lihtsam täita monoliitne kerlen, kui mikrokernel. Peamine puudujääk monoliitsel kernelil on tema sõltuvus süsteemi komponentide vahel. Monoliitsed kernelid, mida on traditsionaalselt kasutatud UNIX'i taolistes operatsioonisüsteemides, sisaldavad kõikide operatsioonisüsteemide põhifunktsioonid ning deadmete draiverid. Monoliitse tuuma diagramm. Monoliit tuumal ei ole ereti palju eeliseid: Ei ole võimalik laadida erinevaid viirus-mooduleid häkkerite pooolt. Näiteks, adore, väga ohtlik interneti-uss (worm), mis on järgmiste viiruste kompilatsioon - Linux.Ramen ja Linux.Lion. Draiver on alati valmis töötamiseks ning ei nõua aega tema lisa allalaadimiseks. 2.4. Mikrokernel

Informaatika

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar-

Informaatika

Meedia

Kommentaarid (0)