. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor. He was born in Nizhny Novgorod in the family of a trader. From childhood, Kulibin displayed an interest in constructing
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .
Fotograafia ajalugu 1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised kla
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei
kunstitest: t kõik impressionistid, post- ja neoimpressionistid, kõik originaalteosed (3tk) ja kõik Eesti kunsti reprod (3tk). Samuti tuleb teada molbertil oleva repro autorit, pealkirja ja originaalteose asukohta. Samuti seda, milline näeb välja tervikteos, kus kaks nunnut inglit pärinevad. Impressionism ehk muljetekunst: ● Fotograafia leiutamisega kadus vajadus täpiskunstile ● Impressionistid loobusid teravatest ja tumedatest joontest ja varjudest ● püüdsid maalides edasi anda õhku, valgust jms, töötasid sageli päikesevalguse käes õues ● komataolised pintslitõmbes 1. EDOUARD MANET (1832.1883) ei olnud ise puhas impressionist, kuid vanema maaliast sõbrana toetas impressioniste, “Olympia”- loobiti tussipottidega, sest Manet maalis paroodiat. - tema tööd inspireerivad teisi 2. CLAUDE MONET (1840-1926) esines näitusel lõuendiga “Impressioon. Tõusev päike”- impressiooni algatav maal.
kunstitest: t kõik impressionistid, post- ja neoimpressionistid, kõik originaalteosed (3tk) ja kõik Eesti kunsti reprod (3tk). Samuti tuleb teada molbertil oleva repro autorit, pealkirja ja originaalteose asukohta. Samuti seda, milline näeb välja tervikteos, kus kaks nunnut inglit pärinevad. Impressionism ehk muljetekunst: ● Fotograafia leiutamisega kadus vajadus täpiskunstile ● Impressionistid loobusid teravatest ja tumedatest joontest ja varjudest ● püüdsid maalides edasi anda õhku, valgust jms, töötasid sageli päikesevalguse käes õues ● komataolised pintslitõmbes 1. EDOUARD MANET (1832.1883) ei olnud ise puhas impressionist, kuid vanema maaliast sõbrana toetas impressioniste, “Olympia”- loobiti tussipottidega, sest Manet maalis paroodiat. - tema tööd inspireerivad teisi 2. CLAUDE MONET (1840-1926) esines näitusel lõuendiga “Impressioon. Tõusev päike”- impressiooni algatav maal.
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)
Kõik kommentaarid